Kuidas teha häid keskkonnaotsuseid KOV arendustegevuses?

Valmis käsiraamat „Head keskkonnaotsused. Kuidas teha häid keskkonnaotsuseid KOV arendustegevuses?“ kolmanda sektori praktikutelt avaliku teenistuse praktikutele eesmärgiga kaasa aidata heade keskkonnaotsuste tegemisele omavalitsuste arendustegevustes.

Käsiraamat on osa projektist „Omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine arendustegevust puudutavate keskkonnaotsuste tegemisel ja kohalike elanike kaasamisel“. Projekt sai alguse tänu sellele, et meie meelest olid vaenulikud olukorrad (meediakajastused kui „ei prügilale“, „ei tehasele“ jms) arendajate, kohalike omavalitsuste ja kohalike elanike vahel üle Eesti liiga sagedased.

Vastuseis erinevate osapoolte vahel ei vii Eesti elu edasi, mistõttu korraldasime 2010. aasta kevadel koolituste vormis kokkusaamisi ca 70 erineva omavalitsuse esindajaga viies suuremas linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Kuressaare).

Käsiraamatus on koolitusel esitatud teemad paigutatud planeerimismenetluse „ajateljele“ – algatamise eelsest kuni kehtestamise järgsete tegevusteni. Rõhk on planeeringu menetlemise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise sõlmpunktidel ning kohalike elanike kaasamisel.

Oleme käsiraamatus suurt tähelepanu pööranud ka 9-le Riigikohtu lahendile planeeringute valdkonnas ning otsinud vastused 32-le koolitustel esitatud küsimusele.

Kaasamise osas on toodud näited väikelinna Karu arendustegevuse põhjal. Koolituste osana viisime läbi kaasamise simulatsioon. Juhtum, mis osalejatele „lahendada“ anti, oli intrigeeriv, kuid pärit elust enesest:

Karu väikelinna südamesse kavandab ettevõte Kvaliteetehitus rajada viiekordse kortermaja, mille esimesel korrusel oleks tankla, järgmisel kontoripinnad ja kahel viimasel kõrgema hinnaklassiga korterid. Lähikonnas on ajalooline park, millel on muinsusväärtus ja linlaste jaoks ka oluline emotsionaalne väärtus - siin on sage kohtumis- ja promeneerimispaik. Kavandatava kortermaja teisele poole jäävad ka mõned väikeärid - linna üks tuntumaid kohvikuid ja juuksuritöökoda.

Osalejad kehastusid kas kohaliku omavalitsuse esindajaks, ehitajaks, muinsuskaitsjaks või linnarahvaks. Iga osapoole ülesanne oli enda huvide eest väljas olla. Tulemus? Kõik grupid jõudsid erinevate lahendusteni – mõnel juhul sai Karu väikelinn tanklaga kortermaja võrra rikkamaks, mõnel juhul tehti teistsuguseid kompromisse. Seega - kõik sõltub inimestest, mitte seadustest.

Käsiraamatu saad alla laadida siit.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt Euroopa majanduspiirkonna regionaalarengu finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta