MTÜ Lilleoru ning Eesti Ökokogukondade Ühenduse lähetusel ja KÜSK finantsilisel toetusel osales artikli autor 7.-13. juulil Šveitsis toimunud Euroopa Ökokogukondade Võrgustiku (GEN Europe) 13. konverentsil. Sisuliselt oli tegemist selle valdkonna maailmakonverentsiga, sest esindatud olid kõik maailmajaod ning 350 delegaati viiekümnest eri riigist.

GEN Europe on ökokogukondade katusorganisatsioon, mis ühendab kogukondi aruka eluviisi ning jätkusuutliku maailma nimel. Tänaseks on organisatsioonil 70 täisliiget ja üle 100 toetajaliikme 26st euroopa riigist sealhulgas ka Eestist.

Tervikuna on ökokogukondade liikumine kogu maailmas viimasel paaril aastal väga jõudsalt arenenud. GEN maailmaorganisatsioonis oli eelmisel aastal 3 täisliiget, nüüd 7. Väga võimsalt on liikumine hoogustunud Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Senegalis on hetkel 45 ökoküla. Kolumbias on neid tuhandeid.

Aafrikas on hakatud koostöös ökoküladega lahendama poliitilisi ja majanduslikke probleeme kasvõi seoses Niiluse jõega, mis teatavasti läbib 11 Aafrika riiki. GEN Aafrika on suutnud kutsuda koostööle mitmete riikide ministeeriume ja poliitikuid. Mitmete riikide keskkonna- ja haridusministrid on ära taibanud olulisuse olla kaasatud globaalsesse liikumisse jätkusuutliku maailma nimel.

Saksamaa Keskkonnaministeerium eraldas GEN Euroopale 100 000 eurot ökokülade arengu toetamiseks. Hollandis ja Rumeenias asutati põnevad kogukonnad. Ka Eestis on idanemisjärgus paar uut kogukonnaseemet. Lilleoru 20. tegutsemisaasta kogemus on heaks eeskujuks inimeste sisemaailma muutmisel.

Uus põlvkond ehk NEXTGEN annab tooni

Seda tajus enamik delegaate konverentsi õhustikus. Veelgi olulisem on aga see, et uus põlvkond on selgelt taibanud ökokogukondade võtmerolli uue ajastu kujundamisel.

Sel konverentsil kahekordistus NEXTGEN (GEN ehk Globaalse Ökokogukondade Võrgustiku noorteorganisatsioon) liikmete arv ning iga kontinendi noorteorganisatsioon esitas väga innustavaid näiteid oma tegemistest ökokogukondades ning lahenduste leidmisel taasühendada koolid loodusega, iidse kultuuri ja püsiväärtustega.

Mitmetes piirkondades on hakatud taasrajama koolide juurde aedasid või aiandeid, viljeletakse permakultuuri. Õpetatakse metsade ja põldude taasrajamist, rohelist ehitust. Eriti rõõmustav on aga see, et noored tunnevad üha suuremat ja siirast huvi oma hinge, vaimsuse ning tervikuna oma olemuse kohta. Noored näevad ökokülasid või –kogukondi uue harmoonilise elu oaasina, uue õppe-, töö- ja eluruumina.

Kõik algab haridusest

Lääne 20. sajandi traditsioonilise hariduse väitel koosneb maailm erinevatest isoleeritud mateeriaobjektidest – kõik üksteisest eraldi ning toimimas ratsionaalsete ettemääratud seaduspärade alusel. Tänu uusimaile teadusavastustele on esile kerkimas uus maailmakäsitlus. Kõige paremini võtab selle kokku Thomas Berry tõdemus: „Universum on mitte objektide kogum, vaid subjektide kogukond.“

Sündimas on uus paradigma, milles universumit kogetakse elusate süsteemide ühendmustrina, kus kõik on üksteisega seotud keerukas suhetevõrgustikus. See ongi teeviit uude holistilisse integraalsesse maailmakäsitlusse.

Informatsiooni, mis kannab endas samas ka uut maailmavaadet, ilmub üheaegselt paljudel teadusaladel. Füüsikas, bioloogias, psühholoogias, süsteemiteoorias, füsioloogias, komplekssusteoorias – kõigis neis on esile kerkinud sama teema: jälgitava füüsilise maailma taga eksisteerivad nähtamatud mustrid või põhimõtted, mis kuidagi korraldavad ning mõjutavad seda maailma, mida me näeme ja kogeme. Teadusele on saanud selgeks, et miski toimib kõige nähtava taga.

Sellised avastused nihutavalt kiirelt meie reaalsuse piire. Teadus puudutab mateeria ja teadvuse omavaheliste seoste uusi sügavaid tasandeid. On jõutud äratundmisele, et füüsiline reaalsus baseerub tervele dünaamiliste suhete võrgustikule, mis ei koosne aatomitest.

Uus teadus näitab, et kõik see, mis meie meeltele näib konkreetne, stabiilne ja inertne, on tegelikult vastupidi terve müriaadi liikuvate elementide omavaheliste suhete kogum: energiad, osakesed ja laengud, mida elustab võimas sisemine dünaamika. Õppetund muutub imelihtsaks: inimühiskond ja tema suhe elusloodusesse peaks peegeldama seda sama liikuvat ning seostest tulvil Eluvõrku, milles me ise elame.

Põnevad uued avastused näitavad, et teadvus tõepoolest mõjutab mateeriat ning füüsiline maailm ja meie inimmõtete maailm on omavahel seotud ja kattuvad sügavaid, meile veel täielikult mõistetamatuid teid pidi. Leiud füüsika ning bioloogia vallas viivad meid tähelepanuväärse uue teadusliku mõtlemise ning ajastuid läbivate vaimsete õpetuste sulamini.

Mittelineaarne dünaamika ning komplekssusteooria näitavad, et maailmaruum on oma ehituselt hiiglasliku hologrammi sarnane. Sellest tulenev struktuur, mida vahel kutsutakse fraktaliks või holoarhiaks, sisaldab lõputut peenekoelist kudumit kõikjaleulatuvast mateeriast ning teadvusest, mille iga oluline osa (ehk holon) sisaldab endas kogu terviku olemust: „Nii nagu ülal, nii ka all.“

Ökokülad ja -kogukonnad inspireerivateks tulevikumudeliteks

Hoolimata holistilise maailmavaate suursugusest ning loomuomasest ligitõmbavusest, võib ta väga lihtsalt jäädagi vaid tühiseks intellektuaalseks abstraktsiooniks, kui seda ei võeta konkreetsesse igapäevasesse kasutusse. Siin muutuvadki ökokülad ja -kogukonnad inspireerivateks tulevikumudeliteks – nii nagu üks holon kopeerib kogu lõputut holarhiat nii esindab ökoküla inimkeset lõputute heade võimaluste globaalses ühiskonnas. Ökokülad ja -kogukonnad mitte ainult ei ravi tervet müriaadi jätkusuutmatu tsivilisatsiooni sümptomeid, nad loovad ka aluse süsteemseks tervenemiseks.

Tänased ökokogukonnad on kui uute jätkusuutlike inimkultuuri mudelite eksperimentaallaborid. Nende mudel toetab süsteemset lähenemist, rõhutades eri tegevuste, protsesside ja struktuuride omavahelist seotust ning luues võimaluse avaramaks ning rohkemhõlmavamaks arusaamaks jätkusuutlikust kogukonnast.

Ökokogukondade elus ning ökokülade disainis on sisemised ühendused ja seosed rohkem esile toodud ning seega kõigile selgemini nähtavad. Näiteks võib näha, kuidas orgaaniline toidu kasvatamine seostub vahetusväärtustega, mis omakorda seostub majandussüsteemide jätkusuutliku eksistentsiga ning see omakorda otsustuste langetamise protseduuridega, mis omakorda on ühenduses inimsuhete terviklikkusega, mis puudutab armastust, see omakorda metsikut loodust, see omakorda ökoehitust ja nii edasi...

„Inimolendid on ühe Terviku osad... Me kogeme iseend, oma mõtteid ja tundeid nagu midagi ülejäänust eraldatut... see on meie teadvuse optiline väärpeegeldus. See eksiarvamus on meile teatavaks vanglaks, piirates meid meie isiklike ihadega ning lastes meil kiinduda vaid vähestesse kõige lähematesse olendeisse. Meie tööks peaks olema vabastada end sellest vanglast avardades oma kaastunde piire, kaasates sinna kõik elusolendid ning kogu looduse selle täies kauniduses.“

(Albert Einstein)

Sarnased artiklid