Sel nädalal Venemaal Sotšis toimunud 20. piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjonis lepiti kokku tegevussuunad Eesti–Vene ühise piiriveekogu kaitse ja majandamise korraldamiseks järgmisteks aastateks.

22.-23. augustil Venemaal Sotšis  toimunud 20. piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni töökohtumisel arutati Narva jõe ja Peipsi-Pihkva järve veemajanduse olukorda ning Narva hüdroelektrijaama hüdrotehniliste rajatiste seisukorda. Lepiti kokku, et jätkatakse seniste koostöösuundadega, sealhulgas ujuvsaarte jälgimise ja operatiivse infovahetusega nende asukoha muutusel Narva jões. Samuti pinna- ja põhjavee, ka piiriülese Voronka põhjaveekihi, seirega. Piiriülesest Voronka veekihist võtavad oma joogivee Sillamäe ja Narva-Jõesuu linn, mistõttu on vajalik tagada, et ei toimuks sellest veekihist põhjavee liigvõttu.

Ühiskomisjoni  kaasesimehena  Eesti poolelt juhtinud Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv kommenteeris, et viimase 20 aasta jooksul on Peipsi-Pihkva järve ja Narva jõe seisund kahe riigi vahelise koostöö ja meetmete rakendamise tulemusel stabiilne ja trendiga paranemise suunas. „Näiteks on 10 aasta jooksul Narva jõe vesikonna reostuskoormus lämmastiku osas vähenenud 29% ja fosfori osas tervelt 44%. Reostuskoormuse vähenemine jõgedes on viinud reostuse olulisele vähenemisele ka Peipsi järves“, lisas Talijärv.

Eestis on Peipsi järve mõjutavatest reoveepuhastitest 20 koostööaasta jooksul korda tehtud Põltsamaa, Tartu, Põlva, Võru, Räpina, Väike-Maarja, Jõgeva, Otepää ja Mustvee reoveepuhastid. Mustvee puhastil on oluline mõju Peipsi järvele, kuna selle heitveed suubuvad otse Peipsisse. Ülejäänud reoveepuhastid mõjutavad Peipsi järve kaudselt läbi sinna suubuvate Emajõe ja Võhandu jõe ja omakorda neisse suubuvate väiksemate jõgede kaudu.

Lisaks on Peipsisse suubuvate jõgede kaladele tagatud läbipääs, samuti taastatud ja hooldatud kudealasid. Näiteks on Emajõel avatud 17 vanajõe suudmed, muutes need kaladele läbipääsetavateks ning taastatud on kalade kudealasid. Kõik see on andnud positiivse panuse  Peipsi järve kalastiku seisundile.

Sarnaselt Eestile on ka Vene pool panustanud Peipsi järve seisundi hoidmisse ja parandamisse, seda nii Pskovis, Gdovis ja Petseris.

Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise kokkulepe sõlmiti 20 aastat tagasi, 20 augustil 1997. Selle kokkuleppe raames toimib koostöö nii ekspertide kui ühiskomisjoni tasemel. Koostatud ühisprogrammide alusel on korraldatud piiriveekogude seire, samuti teabevahetus piiriveekogude veemajandusliku olukorra kohta.  Veemajandus- ja veekaitseliste meetmete tulemusel on vete seisund stabiilne ja saasteainete heide vähenemas.

Järgmine ühiskomisjoni istung toimub 2018. aasta kolmandas kvartalis Eestis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta