1. detsembrist jõustus keskkonnaministri määrus, mille olulisim uuendus on ahvenapüügile seatav päevalimiit.

Jõustuva määrusega kehtestatakse harrastuskalastajatele ahvenapüügil õngpüünistega kaaluline piirang – ühel kalastajal on ööpäevas lubatud püüda kuni 15 kg ahvenat. Muudatuse eesmärgiks on piirata harrastajate poolt püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ehk n-ö. musta kalaturgu ja hoida ahvenavaru stabiilsena.

„Kehtestatud päevane ahvenakvoot on piisav, et kalast jagub nii endale kui ka pidulaua katteks. Seega ei riku piirang harrastuskalastajate õigusi ega võta neilt ära õigusi kalapüügiga endisel viisil tegeleda,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et musta kalaturu ohjeldamiseks on päevakogus olnud jutuks varemgi ning nüüd oli tagumine aeg otsus ära teha.

Peamiselt aitab muudatus ohjeldada talvel jäält püüdvaid ahvenapüüdjaid, kes püüavad suures koguses ning hiljem püütu raha eest realiseerivad. Harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringu põhjal püüavad harrastuskalastajad aastas merest ja Peipsi järvelt üle 800 tonni ahvenat. Kogus on suure tõenäosusega tegelikkuses suurem, sest aktiivseid harrastuskalastajaid on üle 60 000. „Harrastuslik kalapüük ei tohiks olla midagi muud kui kirglik hobi ja mõnus ajaveetmine. Kui on soov kalakaupleja olla, siis tuleb seda teha kutselise kalurina, mitte hõlma alt,“ ütles Kiisler.

Päevane püügipiirang aitab ka säilitada ahvenavarude head seisundit. Piirangut on kavas järjepidevalt kehtestada kolm aastat, et siis selgitada, kas see on olnud piisavalt tõhus.

Määrusega kaasneb lisaks ahvenalimiidile veel mitmeid muudatusi kalastuskaartide osas. Näiteks kehtestatakse esmakordselt 2018. aastaks Võrtsjärvele nädalased kalastuskaardid kalapüügiks nakkevõrkudega, mis on jagatud järgmiselt - 25% kuuajalistest kaartidest jagatakse nädalastena kalastuskaartidena. Püügitasude määramisel järgitakse sarnast loogikat nagu mere puhul, mistõttu tasu kuuajalise kalastuskaardi eest on 13 eurot ja nädalase eest 7 eurot.

Lisaks on ka õngejadaga püük mitte enam maakondade, vaid veealade lõikes jagatud. Nimetatud muudatusega ühtlustatakse õngejadaga püügiks lubatud kalastuskaartide andmine kaldavõrkude omaga. Muudatusega püügikoormust ei suurene.

Võrreldes 2017. aastaga pikendatakse kadiskapüügiks väljastatavate kalastuskaartide kehtivusaega  senise 24 tunni asemel 48 tunni peale. Kahe aasta statistika näitab, et see püügivahend on hakanud tasapisi populaarsust koguma, mistõttu on kalastuskaardi pikendamine igati õigustatud. Tasu kalastuskaardi eest jääb samaks.

Määrus „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2018. aastal“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta