Vingumürgituste ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks peab siseministeerium vajalikuks teha vingugaasiandur lähiaastatel kohustuslikuks neis kodudes, kus kasutatakse puuküttel ahju, pliiti või kaminat
- Tarbimine ja tervis
- 6. detsember 2017
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Siseministeerium saatis tuleohutuse seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse tagasiside saamiseks kooskõlastusringile. Siseminister Andres Anvelt ütles, et muudatusettepanekud on tingitud soovist veel enam tuleõnnetusi ennetada ja hoida tekkivaid kahjusid võimalikult madalal, sest tuleõnnetused on peaaegu alati välditavad. „Oleme jõudnud ühiskonnas tasemele, kus tuleõnnetuste ja -surmade drastiliseks vähendamiseks on vaja uut lähenemist. Seda mõtet kannab nii kohustuslik vinguandur kui ka koduste küttekollete korrastamise suurprojekt, kus koos päästeameti ja kohaliku omavalitsusega aitame muuta tuleohutumaks nende inimeste kodud, kel pole võimalik end ise aidata,“ sõnas siseminister.
Valdav enamus tules hukkunutest sureb vingumürgitusse. 2016. aastal hukkus Eestis tulekahjudes 39 inimest ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi statistika põhjal oli pea 95% juhtudest surma põhjuseks vingumürgitus. Muudatusettepaneku kohaselt muutuks lähiaastatel vingugaasiandur puuküttel ahju, pliidi või kaminaga kodudes kohustuslikuks. Suitsuandur on kohustuslik juba 2009. aastast ja see annab tulekahjust märku väga varases faasis. „Samas puukütte puhul võib vingugaas tekkida ka ilma tulekahjuta ning just sellistes olukordades ongi vingugaasiandur asendamatu. Vahel tekib vingugaas ka siis, kui siiber liiga vara suletakse või kui küttesüsteemis on vead. Kuna suitsu- ja vingugaasianduri tööpõhimõtted on erinevad ja suitsuandur vingugaasi ei tuvasta, on ahiküttega kodudes vajalikud mõlemad,“ ütles Andres Anvelt. Kohustus oleks plaanis kehtestada mitmeaastase üleminekuajaga, mis annab inimestele aega soetada sobiv andur. Juba praegu on kehtestatud kohustus paigaldada nii suitsu- kui vingugaasiandur eluhoonetesse, kus kasutatakse gaasikütet.
Teise suurema muudatusena soovib siseministeerium tuleohutute objektide arvu suurendamiseks kaasata lisaks päästeameti ametnikele ka erasektori tuleohutuse spetsialiste. Ettepaneku kohaselt võiks tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide omanikel kaduda kohustus edastada igal aastal tuleohutuse enesekontrolli aruanne. Selle asemel tuleks üks kord kolme aasta tagant teha objektil tuleohutusülevaatus, mille võib läbi viia ka erasektori tuleohutusspetsialist või -ekspert.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta