Ministri metsandusnõukogu kohtumisel lepiti konsensuslikult kokku, et järgmise kümnendi metsanduse arengukava peamiseks eesmärgiks on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutlikuks majandamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte.

20. detsembril toimunud metsandusnõukogu kohtumisel arutati järgmise kümnendi metsanduse arengukava koostamise protsessi, ajakava ja huvirühmade kaasamise plaani üle. Ühise laua taha kogunesid selleks väga erinevad osapooled, sh avaliku võimu asutuste esindajad, metsateadlased nii Tartu Ülikoolist kui ka Eesti Maaülikoolist, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Erametsaliidu ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajad.

Kohtumisel leiti ühiselt, et metsanduse arengukavaga aastateks 2021-2030 tuleb sõnastada erinevate huvigruppide ootustele vastav ühiskondlik kokkulepe, kus fikseeritakse jätkusuutliku metsanduse majandamise põhimõtted, arvestades nii sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke kui ka keskkonnakaitselisi aspekte. Jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil.

„Me peame leidma tasakaalu riiklike looduskaitseliste eesmärkide, kliimapoliitilise reaalsuse, sotsiaalmajanduslike vajaduste, maapiirkonna vaesustumise vähenemise ja energiasõltumuse suurendamise vahel,“ kirjeldas arengukava koostamiseks seatud põhieesmärke Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, kes on ka metsandusnõukogu esimees. Samuti lepiti ühiselt kokku, et uus metsanduse arengukava peab olema laiapõhjaline, arvestama võimalikult mitmekülgselt ühiskonna ootusi ja Eesti vajadusi. Arengukava koostamise protsess peab olema kõigi nõukogu liikmete hinnangul läbipaistev ja võimaldama ühiskonna liikmetel selles aktiivselt kaasa rääkida.

Arengukava koostamise eesmärkide püstitamiseks on kavas järgmise aasta alguses moodustada kõikide huvirühmade esindajatest koosnev juhtrühm. „Soovime, et juhtrühm alustaks tööd juba saabuval kevadel ning asuks koostama arengukava lähteülesannet, mille valmimist planeerime 2018. aasta sügiseks. Lähteülesanne tuleb esitada Vabariigi Valitsusele arengukava protsessi ametlikuks algatamiseks ning seejärel algab juba sisuline uue arengukava koostamine,“ selgitas asekantsler Marku Lamp edasist töökava. Uus arengukava tuleb esitada Riigikogule kinnitamiseks aastal 2020. Metsanduse nõukogul on kavas uuesti kohtuda järgmise aasta alguses ning leppida juba täpsemalt kokku nii juhtrühma moodustamise kui ka lähteülesande püstitamise edasises tegevuskavas.

Ministri metsandusnõukogu esimees on Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Metsandusnõukogu liikmeteks on Eesti Maaülikooli õppeprorektor Paavo Kaimre, Keskkonnaagentuuri asedirektor Jaak Rohtsalu, Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ants Erik, Tartu Ülikooli vanemteadur Asko Lõhmus, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Tarmo Tüür, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Henrik Välja, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas, SA Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ja Eesti Metsataimetootjate Liidu juhatuse liige Lehar Lindre.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta