Statistikaameti äsja avaldatud andmete kohaselt osales 2017. aastal tasemeõppes või koolitustel 17,3 protsenti 25-64aastasest elanikest, mis on 1,6 protsendi võrra enam kui 2016. aastal.

Erilist tähelepanu väärib madalama haridustasemega inimeste õppes osalemine, mis kasvas võrreldes üle-eelmise aastaga 2 protsendi võrra ehk 4,9 protsendilt 6,9 protsendini.

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak märkis, et tegemist on väga hea tulemusega. „Täiskasvanud õppijate hulga suurenemine osutab, et enesetäiendamise võimalused on üha kvaliteetsemad, paindlikumad ja inimestele paremini kättesaadavad,“ ütles Haidak. „Erilist rõõmu teeb see, et just madalama haridustasemega täiskasvanud, kes seni on elukestvas õppes tagasihoidlikumalt osalenud, tunnevad suuremat huvi uute teadmiste ja oskuste omandamise vastu, mis aitab kaasa nii nende tööalasele edukusele kui üldisele eluga rahulolule.“

Kui kümmekond aastat tagasi oli Eesti elukestvas õppes osalemise näitaja 7 protsendi ringis ja viis aastat tagasi ligikaudu 12 protsenti, siis praegused näitajad on ajaloo kõrgeimad.

Riik töötab selle nimel, et koolitustele oleks ligipääs üha suuremal hulgal inimestel ja koolitustel osaleks veel rohkem inimesi. Kasvutrendi jätkumiseks on ka edaspidi vaja tagada täiskasvanute ligipääs nii tasemeõppele kui kursustele.

2018. aastal jätkab Haridus- ja Teadusministeerium tasuta täiendus- ja ümberõppekursuste pakkumist Euroopa Sotsiaalfondi toel. Aasta jooksul avaneb ligi 12 tuhandele inimesele võimalus osaleda tasuta kursustel ning valida saab rohkem kui 900 kursuse vahel. Kursused on mõeldud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist.

Õpitakse, et saada uusi teadmisi ja oskusi ning tööga paremini toime tulla

Möödunud sügisel viidi koostöös loovagentuuriga Zavod ja Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooniga Andras ellu tele-, raadio- ja välireklaami kampaania, kus Tanel Padar ja Konstantin Vassiljev kutsusid üles jätkama õpinguid koos teiste täiskasvanutega. Turu-uuringute AS poolt läbi viidud üle-eestiline küsitlus näitas, et kampaaniat märkas 81% küsitletutest. Iga neljas kampaaniat märganud täiskasvanu tunnistas, et see tekitas neis huvi enesetäiendamise vastu.

Õppima asumise takistustena toodi esile eelkõige vajaduse ja huvipuudust, vaid 2% mainis, et takistuseks on tööandja toetuse puudumine.

Juba õppima asunud või seda teha plaanivatelt täiskasvanutelt küsiti nende motiive enesetäiendamiseks. 68% vastas, et soovib saada uusi teadmisi või oskusi, 41% soovib tööga paremini toime tulla, 36% peab õppimist huvitavaks ja sama palju on neid, kes soovivad rohkem raha teenida.

Kuni 30-aastased tõid sagedamini välja, et tahavad saada uusi oskusi ja teadmisi selleks, et rohkem raha teenida, leida uusi tutvusi või alustada ettevõtlusega. Ka 30-39-aastased tahavad karjääri teha, kuid ka senisest rutiinist välja murda. Naised nimetasid meestest sagedamini soovi olla õppimisega oma lastele eeskujuks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta