Keskkonnaametnike Pirita tee rannajoone paikvaatluse saldo: 4 kilomeetri peale mitu illegaalset toruotsa ning hulgaliselt prügi.

Tallinna lahe Pirita teega piirnev osa on tuntud oma haisu poolest, mis peamiselt põhjustatud vetikatest. Haisutekitajaid on aga teisigi, mistõttu korraldasid Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur paikvaatluse võimalike saasteallikate avastamiseks.

4 kilomeetri pikkuse rannajoone seiramisel pöörati iseäranis suurt tähelepanu merre suunduvatele toruotstele. Üle kontrolliti kõik Pirita tee poolt Tallinna lahte suubuvad toruotsad, keskendudes seekord just keskkonnalubade olemasolule. Tallinna lahte suubub Pirita tee poolt pea 16 toruotsa. Neist 13 olid sellised, mille kaudu võis näha heitvee- või sademevee merre suundumist, ülejäänud olid kas liiva või setteid täis kuhjunud.

„Ent palju olulisem on see, et 16st mere poole suunatud torust on olemas kehtiv keskkonnaluba heitvee- või saasteainete juhtimiseks vaid kuuel. Kaheksal ülejäänul keskkonnaluba puudus, nendest tuli merre nii vett kui ka prügi,“ ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner. Keskkonnaloa puudumine tähendab, et torude ning nende kaudu merre jõudvate saasteainete üle arvestust ei peeta. „Kõik kõnealused toruotsad on pärit nõukogude ajast, mil need omal ajal pikki aastaid meie merre reovett ja ohtlikke aineid lasid,“ selgitas Reisner ning rahustas, et praegu sealtkaudu meie merekeskkonda massiliselt saasteainetega ei mürgitata, kuid toruomanikud ning torudest tulev tuleb välja selgitada ning võimaliku saastekahtluse korral see likvideerida.

Arvatakse, et selliseid merre suunatud torusid võib sealkandis olla veel, kuid need ei pruugi liiva kuhjumise või kõrge veetaseme tõttu olla nähtavad.

Merre suubuvate torude lähedusest leiti ka ohtrasti mitmesugust prügi, sh autorehve, ehitus- ja pakendijäätmeid ja muud olmeprügi. „Hinnanguliselt võib iga Pirita tee rannajoonel läbitud kilomeetri peale leida 3-4 autorehvi kas vees või rannal ning 5-10 kg plastikjäätmeid,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. Leide oli seinast seina – võrgud, kilekotid, pakendid, pvc torud, süstlad, klaaspudelid, metallkonstruktsioonide osad, ehitusjäätmed. Muu hulgas vedeles rannalähedases vees ka üks 240-liitrine plastist jäätmekonteiner ning kaubanduskeskuse ostukäru.

„Loomulikult ei saa kogu selle ühe vaatluse käigus leitud prügi panna merre suubuvate torude arvele, oma  osa sellest on inimeste pahatahtlikkusel ja hooletusel. Teeme aga ostukäruga lõbusõitu ja lükkame tolle siis tagajärgedele mõtlemata lihtsalt vette,“ ütles Kiisler.

Keskkonnaministri sõnul on järgmiseks sammuks selgitada välja, kellele illegaalsed toruotsad kuuluvad, mida sealt täpselt merre lastakse ning need seejärel loastada.  See tähendab, et neile pannakse peale kindad nõuded saasteainete merre juhtimise kohta. Prügi osas kaalutakse uute tehniliste lahenduste kohaldamist toruosadele, millelt nad koguvad oma vee. Kõige lihtsam oleks paigaldada merre suunduvatele torudele võred suuremate jäätmete ja prügi kinnipüüdmiseks.

„Sel aastal oleme võtnud eesmärgiks teha kõik endast oleneva, et Tallinna lahe seisundit parandada. Lisaks illegaalsetele toruotstele koristame ka Pirita tee äärest haisutekitajatest vetikaid. Merekeskkonna halb seisund on aktuaalne kõikjal, kuid muutub see alles siis, kui iga riik midagi ette võtab,“ ütles Reisner.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta