Roheliste eestvedamisel rajatakse Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamad – järgneva kahe aasta jooksul ehitatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama. Projekti käigus investeeritakse taastuvenergiasse 3 000 000 eurot.

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis, et taastuvenergia lahenduste maksimeerimine linna munitsipaalhoonetes on üheks meetmeks, kuidas saavutada nii kohalikke kui riiklikke kliimaeesmärke. „Erinevad rahvusvahelised raportid on viidanud, et Eesti on kliimameetmete rakendamisel kehva tööd teinud, seda peamiselt jätkuva põlevkivi suuremahulise kaevandamise tõttu. Mida varem läheme üle puhtale energiale, seda väiksemaid kulutusi tulevikus kanname,“ ütles Izmailova.

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20%-ni aastaks 2020 ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Abilinnapea sõnul on lisaks sisulisele tegevusele CO2 heitmete vähendamisel oluline, et avalik sektor oleks suunanäitaja. „Taastuvenergia osas ringleb müüt, justkui ei oleks see meie kliimas mõistlik lahendus. Tänase tehnoloogia puhul see argument enam ei päde. Mida rohkem on toimivaid ja tulusaid lahendusi, seda enam julgetakse ja soovitakse taastuvenergia võimalusi ära kasutada. Päikesepaneelide abil on võimalik kulusid kokku hoida ja samas ökoloogilist jalajälge vähendada,“ kommenteeris Izmailova.

Esimese linna hoonena sai päikeseelektriga varustatud liginullenergiahoonena rajatud Õpetajate Kodu Uuslinna 3a. Kevadel avati esimese munitsipaalse kontorihoone katusel olev päikeseelektrijaam Paldiski mnt 48a.  Päikeseelektrijaamasid planeeritakse veel rajada mitmetele linna hoonetele, sealhulgas näiteks Mustamäe linnaosavalitsuse uuele administratiivhoonele.

„Päikeseenergia kasutuselevõtt lokaalse tarbimise katmiseks muutub peagi hoonete loomulikuks osaks. Tehnoloogia odavneb ja tasuvusajad lühenevad kiiresti. Päikesepaneele ei tule vaadata kui energiatõhususe miinimumnõuetega kaasnevat ebamugavat kulu või ehitushinna kallinemist, vaid võimalust hoone elutsükli jooksul märkimisväärselt säästa energiakuludelt. Tegu on isetasuva lahendusega ja targa planeerimise korral ka hea tootlusega investeeringuga,“ sõnas Tallinna Energiaagentuuri taastuvenergia analüütik Andres Meesak.

Alates järgmisest aastast avalik sektor enam ilma taastuvenergia tootmise võimekuseta hooneid ehitada ei saa, kuna rakendub hoonete energiatõhususe miinimumnõuetest tulenev liginullenergiahoonete ehitamise kohustus. See kehtib alates 2019. aastast väljastatavatele ehituslubadele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta