Aasta kõige tulekahjude rohkem aeg on saabumas ja kuna tuleohutuse tagamine on eelkõige koduomaniku kätes, on nüüd tagumine aeg vaadata üle potentsiaalsed ohuallikad ning viia need talveks tippvormi.

„Eelmisel talvel Seesam kindlustusele teatatud tulest tingitud kahjud küündisid poole miljoni euroni. Pooled neist said alguse rikkest elektriseadmes (süttisid näiteks elektriradiaator, elektroonikaseadmed ja kodumasinad) või elektripaigaldises, neile järgnesid järelvalveta jäetud küünalde ja kütteseadmete rikete tõttu tekkinud tulekahjud,“ rääkis Seesami vara- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. Tema sõnutsi manitsevad nii kindlustajad kui päästjad igal aastal juba varakult inimesi talveks valmistuma ja kodu tuleohutusse panustama, kuid endiselt leidub palju neid majapidamisi, kus minnakse talvele vastu hooldamata elektri- ja kütteseadmetega, suitsuandurita ja valede kütmisoskustega.

Et saabuv talv turvaliselt mööduks, jagab Seesami esindaja nõuandeid potentsiaalsete tulekahju ohuallikate talvevormi viimiseks.

Elektrisüsteemid

Tuleohtu põhjustavad tihti just elektriseadmed ning ülekoormatud elektrijuhtmed. Inimesed ostavad kodudesse üha uusi tehnikaseadmeid, kuid elektrisüsteemide uuendamine jääb sealjuures tähelepanuta. Harvad pole olukorrad, kus elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku, mistõttu tehakse pikendusjuhtmetest ohtlikke jätkeid. Tulemuseks pikendusjuhtmesse ühendatud kodutehnika ja lisaks ka jõulutuled, mis tekitavad juhtmetes ülekoormuse ja on halvemal juhul tulekahju põhjustajaks. Ka käepäraste vahenditega parandatud elektriseadmed on ohtlikud ning ohumärgiks on sulamis- või põlemisjäljed seadmel. Elektrisüsteemid vaata enne talve saabumist üle ja kui vaja, siis kutsu koolitatud spetsialist parandustöid tegema.

Korsten ja küttekolded

Korstna, ahjude, kaminate, pliitide ning ühenduslõõride hooldus ja puhastamine tuleb kindlasti enne suurema külma saabumist ära teha! Seda nii suvel remonditud kui vanade küttekollete puhul, et välistada tahmapõlengu oht. Kortermajade küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama kord aastas, eramajades on see kohustuslik kord viie aasta jooksul. Ja seda ka siis, kui koduomanikule tundub küttekolle ideaalselt toimivat. Mõistlik on kord aastas lasta küttesüsteemid üle vaadata. Kui endal oskuseid vajaka, siis võib korstnapühkijat kutsuda sagedamini kui viie aasta tagant. Oluliseks osaks ohutusest on ka ahjude mõistlik kütmine. Ülekütmise ja ka valede kütmisvõtete korral ohustavad ahju praod, tahma süttimine ja isegi plahvatus.

Gaasiseadmed ja soojuspumbad

Kuigi suurimaks ohuallikaks on vanad ja hooldamata pliidid ning ahjud, siis üsna lihtsalt võib tulekahju alguse saada ka teistest küttesüsteemidest. Soojuspumpade puhul tuleb veenduda, et seade on töökorras ja regulaarselt hooldatud spetsialisti poolt. Samuti peab elektrisüsteem olema võimeline lisakoormusega toime tulema.

Regulaarset kontrolli peab teostama ka gaasiseadmele. Viimase puhul on ohumärgiks see, kui lagi gaasiseadme kohal on kollane või pruun, samuti tuleb kontrollida seadme vaateakna kaudu gaasileegi värvi. Korrektne on kaunilt sinine, aga kindlasti mitte kollane värvus. Ohumärkide korral tuleb pöörduda spetsialisti poole, sest isehakanud parandaja oskamatus võib valusalt kätte maksta ja lõppeda hullemal juhul gaasiplahvatusega.

Suitsu- ja gaasiandur

Erinevad andurid ei pruugi küll elamist päästa, kuid kindlasti aitavad nad varakult ohu tuvastada ja päästa seetõttu inimelusid. Korteris tuleb andur paigaldada ruumi, mis on kõikide teiste ruumidega ühenduses, samuti igasse magamistuppa. Majas peab aga iga korrus olema varustatud suitsuanduriga. Puuküttega ahju, pliidi või kamina omanikud peavad aga paigaldama vingugaasianduri, sest suitsuandur vingugaasi ei tuvasta. Peamistest tulekustutusvahenditest peaksid igas kodus olema tulekustuti ja tulekustutustekk. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta