Reedel, 14.detsembril, toodi  Viimsi vallas Haabneeme keskuses asuvasse uude Adveni biokütuse katlamajja esimene kütusekoorem ning alustati tuletegemisega. Vastvalmivas katlamajal on 6 megavatise võimsusega katel ning 1,3 megavatise võimsusega suitsugaasipesur, mis võimaldab tõsta katlamaja kasutegurit ning puhastab väljuvaid suitsugaase tasemele, mis rakenduvad aastast 2030.

  • Energeetika
  • 19. detsember 2018
  • Foto: pixabay.com/photos/agriculture-artificial-beaker-bio-4402811/

Haabneeme ja Viimsi kaugküttevõrgus toodetakse 110 hoonele keskmiselt 33000 megavatt-tundi soojusenergiat aastas. Otsus ehitada biokütuse katlamaja põhines vallaga koostöös valminud soojusmajanduse arengukavale, mille Viimsi vallavolikogu 2016. aasta lõpus kinnitas. Projekti valmimisel väheneb õhku paisatava CO2 kogus ligi 5000 tonni aastas.

Adveni arendusjuhi Priit Tiidu sõnul toob uus katlamaja pikemas perspektiivis stabiilsema ja soodsama soojuse hinna nii Haabneeme kui Viimsi tarbijatele, võrreldes seniste maagaasist sooja tootnud katlamajadega. “Uue katlamaja soojust hakkab järgmisel aastal tarbima ka Viimsi võrgupiirkond, kuna rajame Haabneeme ja Viimsi piirkondade vahele uue - 1,2 kilomeetrit pika ühendustorustiku,” viitas Priit Tiit. Nii on tema sõnul rajatav katlamaja teenindamas suuremat piirkonda, pakkudes efektiivsemat küttelahendust kogu vallale.

Hakkpuit on Eestis kohapeal puidu raiest tekkiv jääkmaterjal, mille kasutamine annab tööd kohalikele inimestele ning vabastab meid gaasiimpordi vajadusest. Kohalikule biokütusele üleminek võimaldab hinda stabiilsemana hoida ning kütuse käitlemisega seotud tarneahelat lühendada. Samal ajal tõstab see ka Eesti taastuvenergia näitajaid.

Priit Tiidu sõnul tehti katlamaja planeerimisel tihedat koostööd Viimsi vallavalitsusega ning arvestati maksimaalsel võimalikul moel uue katlamaja lähinaabrite soovidega. Katlamaja ehitus läheb kokku maksma pea 2,5 miljonit eurot, millest ligi 45% investeeringusummast tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Liidu 2014-2020 Ühtekuuluvusfondi toetusskeemist “Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne”.