Päästeamet alustas sel nädalal regulaarse jää paksuse mõõtmisega populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata kaardirakenduselt.

Jääkaart on loodud selleks, et oleks võimalik paremini edastada inimestele infot jääolude kohta meie siseveekogudel. „Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, lisaks ka jõed ning lugematu arv tiike. Igale poole me ei jõua, aga kindlasti käime jääd mõõtmas neil veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus on ka õnnetusi juhtunud,“ selgitas Lääne Päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremets ja lisas, et kaart on ajas täienev.

Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Välja valitud siseveekogudel mõõdetakse jääd igapäevaselt hiljemalt kell 12 ning andmed sisestatakse kohe kaardirakendusse.

Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

„Kuna käes on pikad pühad ja koolivaheaeg, siis käivad inimesed rohkem ka looduses ning ka veekogudele tekkinud jääl uisutamas, suusatamas või kalastamas. Jääle minnes peab aga kindlasti veenduma, et see on piisavalt paks ja turvaline. Jääkaart aitab sellele kaasa,“ ütles Saaremets ning rõhutas, et kaardilt saadav info on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise.

Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis kui jää pakus on lubatud 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää.

Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Kõige parem oleks, kui lapsed käiksid uisutamas ainult ametlikel ja turvalistel liuväljadel ning veekogude jääle omapäi ei läheks.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Igapäevaselt täiendatava jääkaardi leiab siit.

Kuidas käituda?

Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi.

• Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
• Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinna poole, kust tulid.
• Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta