8. jaanuaril jättis Tallinna loomaaed hüvasti 17-aastase isase jääkaru Nordiga. Hoolimata suurtest veterinaarsetest jõupingutustest ning kogu olemasoleva teadmise rakendamisest ei ole õnnestunud jääkaru vasaku käpa kroonilist psühhosomaatilise tekkemehhanismiga haavandit ravida. Euroopa ja Ameerika loomaaedade veterinaaride ning liigispetsialistide nõuannetele toetudes, võttis loomaaed raske südamega vastu otsuse looma edasise heaolu huvides jääkaru eutaneerida.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 9. jaanuar 2019
- Foto: Jääkaru. Pixabay, CC Public Domain
Otsus Nord magama panna oli loomaaiale väga raske. Esialgne lootus jääkaru olukorra paranemisele, mida julgustas ka tema viimine vanadest oludest kaasaegsesse polaariumi, asendus detsembri keskel tõdemusega, et jääkaru käpa seisund on halvenenud. „Kevadel, kui meil õnnestus Nord uude polaariumisse viia, vaatasime üle tema raviplaani. Selle kiitsid heaks Euroopa ja Ameerika rahvusvahelise jääkarude paljundusprogrammi veterinaarnõunik, Eesti Maaülikooli veterinaarid ning Viini ja Rotterdami loomaaedade spetsialistid.
Vaatamata nõunike hoiatustele, et ka see ainuke võimalik ravi võib osutuda mitteedukaks, olid loomaaia spetsialistis juulis optimistlikud ja lootsid, et haav hakkab paranema. Seda paraku ei juhtunud. Kaaluti erinevaid võimalusi ja konsulteeriti uuesti jääkaru murettekitava olukorra osas Euroopa Ohustatud Liikide paljundusprogrammi (EEP) ja Ameerika jääkarude paljundusprogrammi jääkarude veterinaarnõunik Jonathan Cracknelliga, jääkarude EEP loomakasvatusnõunik Douglas Richardsoniga ja Yorkshire’i loomapargi jääkarude treener Kim Wilkinsiga. Rahvusvaheliste ekspertide ühine hinnang oli, et haavand käpal on põhjustatud käitumishäirest, millel puudub edasine tulemuslik ravi ning seetõttu ka lootus looma paranemiseks. Nende soovitus oli arvestada looma heaoluga ning ta eutaneerida.
"Täna tehti Nordile anesteesia ning Maaülikooli ja loomaaia veterinaarid võtsid vastu rahvusvaheliste ekspertidega ühtiva otsuse: jääkaru heaolust lähtudes ning tema edasiste kannatuste vältimiseks tuleb jääkaru eutaneerida. ” kommenteerib loomaaia direktor Tiit Maran otsuse tagamaid.
Jääkaru Nord sündis 24. novembril 2001. aastal Viini Schönbrunni loomaaias. Tallinnasse saabus ta 10. aprillil 2009. aastal Moskva loomaaia kingitusena. Mõnda aega elas jääkaru vahepeal ka Novosibirskis. Moskvas kutsuti Nordi Kefirtšikuks, sest tema lemmikjook oli keefir. Ta andis kaks järglast – 2013. aastal sündinud ja nüüdseks Viini Schönbrunni loomaaias elava Nora ning 2016. aastal sündinud Tallinna loomaaias elava Aroni. Tallinna loomaaed jääb Nordi meenutama kui vaprat ja rahuliku loomuga jääkaru, kes esindas seda Põhjapoolkera polaaralade ohustatud liiki meie kollektsioonis.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
