Kuigi jalgrattakultuuri arendamisesse panustatakse üha enam, eelistab siiski valdav osa inimesi sõita igapäevaselt auto või ühistranspordiga. Kontoritöötaja viibib suurema osa oma päevast siseruumides ja liigub seetõttu vähem, just selle pärast on eriti oluline liigutada end just tööle minnes ja sealt lahkudes.
- Tarbimine ja tervis
- 4. september 2019
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
„Tervisliku eluviisi viljeleda pole alati lihtne ning sellele ei aita kuidagi kaasa 40-tunnine töönädal. Kui trennis käimiseks aega leida on keeruline, tuleb leida aktiivseid alternatiive, et enda keha ja vaimu heaolu eest hoolt kanda. Jalgrattaga tööle sõit ja enese treenimine aitavad mul füüsiliselt vormis püsida ja meel on samuti erksam,“ selgitas kindlustuse riskijuht Mikko Pilt, kellel tekkis jalgrattaga tööle sõitmise harjumus siis, kui auto oli läbimas hooldustöid.
Riskijuhi sõnul soovitas tal ka perearst muuta enda liikumisharjumusi ning alustada 15-minutilistest jalgrattasõitudest, kuna juba see pidavat üldisele tervisele hästi mõjuma.
„Tööle jalgrattaga sõitmine on hetk iseendale, mis aitab algavaks päevaks ette valmistuda. Nüüd lähen ka päeval lõunale majast välja kaugemale, kuna sõidan sinna jalgrattaga. Kõik selleks, et saaksin rohkem liikuda,“ ütles Pilt ja lisas, et kontoritöötajal oleks mõõdukas liikuda vähemalt tund päevas.
Jalgrattaga tööle sõitmine aitab lisaks tervisemurede lahenemisele kaasa ka paremale füüsisele. Rattaga sõitmine põletab keskmiselt sama palju kaloreid kui sörkjooks, mis koormab aga liigeseid oluliselt rohkem. Jalgrattasõit tugevdab nii südame-veresoonkonda, parandab aeroobset võimekust, alandab vererõhku, suurendab energiat, kasvatab lihaseid kui ka parandab koordinatsiooni. Lisaks aitab igapäevane mõõdukas treenimine toetada kognitiivseid oskusi, teravdada mälu ja õppimist ning parandada aju üldist jõudlust, seega paraneb kontoritöötaja tööalane võimekus.
„Isiklikult tunnen, et üha enam jalgrattaga liikumine on muutnud mind õnnelikumaks – rattaga tööle sõites pääsen ummikus istumisest ja rahvarohke ühistranspordiga sõitmisest,“ sõnas Pilt. „Ka perearsti sõnul on arvukad uuringud näidanud, et lisaks igapäevasele treenimisele, mis vähendab stressi, leevendab aktiivne liikumine ka depressiooni sümptomeid, unetuse korral parandab unehäireid ja vähendab ärevust. Lisaks on värskes õhus liikumine meelele värskendav.“
Riskijuht tunnistas siiski, et auto on nende peres endiselt kasutusel ning pikemad sõidud tehakse sellega, kuid lühikeste vahemaade läbimiseks on aga jalgratas nüüdseks muutunud asendamatuks kaaslaseks.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta