Algatusrühm Eesti kalarikkaks annab teada: Meie, Eestimaa kalavarust, kui loodusrikkusest teadvad ja hoolivad organisatsioonid, koondudes ühise rühmituse alla:

1. Konstateerime, et Linnamäe pais on kalade ja muu vee-elustiku jaoks olnud suureks probleemiks selle rajamisest alates. Paisutuse tõttu hääbus Jägala jõe lõhe ja meriforelli populatsioon. On päramine aeg endine olukord taastada.

2. Toetame avalikult Keskkonnaametit, kes on jäänud kindlaks Eestis kehtivatele seadustele, arengukavadele, kaitsekorralduskavadele ning seisab vankumatult keskkonda hävitava tegevuse vastu Linnamäe paisul ja soovib taastada endise lõhejõe hiilgust.

3. Nõuame kindlameelsust keskkonnaministrilt. Et olukorras, kus valeinformatsiooni nii avalikkusele kui ka Vabariigi Valitsusele esitades, ei kaalutaks keskkonnakaitse vajadusest üle asjaolusid, mida täna paisu pooldajad looduskeskkonnast tähtsamaks peavad. Lugupeetud keskkonnaminister, enne, kui rahva eest kõnelete, meenutage, et olete keskkonnaminister ja rahvasaadikuna on teie ülesandeks seista eelkõige looduskeskkonna, mitte vabrikute eest. Toetades enda allasutuste pikaaegseid pingutusi ja otsuseid, säilitate ühtlasi usalduse oma valitsemisalas.

Olgu siinkohal esitatud ka tõesed väited väärinfo ümberlükkamiseks

1) Lükkame ümber elektritootja väite, et elektri tootmine Linnamäe hüdroelektrijaamas on riiklikult oluline. Fakt on, et elektri tootmine Linnamäe paisul moodustab kogu Eesti elektritootmisest vaid alla 0,1 %. Nii väike osakaal ei saa olla riiklikult oluline. Seejuures ei loo elektrijaam piirkonnas mitte ühtegi töökohta, vaid paisutamise jätkamisel jääb Läänemerre iga aastaselt laskumata ligikaudu 12000 lõhet, lisaks kannatavad teised kalaliigid nagu meriforell, jõesilm, põhjaloomastik ning läbi selle ka linnustik, veeloomad ning lõpuks nende kroon inimene ise. Hüdroelektri tootmine Linnamäe paisul on tegelikkuses kasulik ainult elektrijaama omanikule, kes teenib sellega tulu, jättes tekkiva keskkonnakahju, oluliselt väiksema kalavaru näol Eesti looduse ja rahva kanda.

2) Lükkame ümber muinsuskaitse alase argumendi, et kavandatav keskkonnakaitseline tegevus hävitab mälestise. Fakt on, et mitte keegi peale muinsuskaitseameti ei räägi mälestise hävitamisest või lammutamisest. Plaanis on leida nii kultuuriväärtust säilitav kui ka keskkonnaeesmärke täitev lahendus, nii nagu see on leitud mitmel teisel muinsuskaitse alusel Eesti paisul nagu näiteks Jändjal. Linnamäel saab säilitada kogu paisu rajatise koos sinna kuuluva sillaga. Avatakse vaid paisu põhjalask, mida suurendatakse ulatuses, mis on vajalik jõevee läbi laskmiseks erinevate vooluhulkade juures.

3) Lükkame ümber väite, et paisjärv on suure rekreatiivse väärtusega nii nagu väidab Jõelähtme vallavalitsus. Fakt on, et Linnamäe paisjärvele ligi pääsemiseks, ujumiseks, puhkamiseks, paatide veeskamiseks, telkimiseks, lõkke tegemiseks jne pole Jõelähtme vallavalitsus rajanud mitte ühtegi ametlikku kohta ega rajatist. Kuna pole rajatud mitte ühtegi eelpoolnimetatud rajatist on vaidlematu fakt, et kohalik vallavalitsus pole kulutanud seni mitte sentigi virgestustegevuse arendamiseks piirkonnas, mille kaitseks paisjärve tahetakse alles hoida.

Võimalused tekivad hoopis paisjärve kaotamisega. Nimelt tekib selle alt vabanevale jõekaldale, mida ei saa kallasraja vaba kasutamise õiguse tõttu sulgeda ükski kinnisvara arendaja, võimalus rajada: a) raftinguala b) kalastusala c) jooksurada d) discgolfirada e) maastikurattarada f) matkarada g) ravimtaimerada h) geoloogiarada i) ornitoloogiarada j) orienteerumisrada. Paisjärve, kui rekreatiivset väärtust, kaitseb Jõelähtme valla juhtorgan vaid kinnisvara arendamise eesmärgil, sest fakt on, et selle piirkonna kasutuselevõtuks virgestusalana ei ole vald seni mitte midagi teinud.

Algatusrühma Eesti kalarikkaks nimel

Jarko Jaadla 09.09.2019 Palamuse

jarkojaadla@gmail.com Tel 56699163


ALGATUSRÜHM EESTI KALARIKKAKS TOETAJALIIKMED

1. ALGATUSRÜHM SINDI PAIS

2. SA EESTI FORELL

3. FORELLISÕPRADE MTÜ

4. LÕUNA EESTI KALASTAJATE KLUBI

5. EESTI KALASTAJATE SELTS

6. EESTI KALASPORDI LIIT

7. MTÜ JÄGALA KALATEED

8. VIRUMAA RANNAKALURITE ÜHING MTÜ

9. MTÜ RÄVALA KALASTUSKLUBI

10. AJAKIRI KALASTAJA MEESKOND

11. EESTI SPINNINGUSPORDI LIIT

12. EESTI FEEDERDAJATE KLUBI

13. EESTI CASTINGU LIIT

14. MTÜ TRULLING

15. PEIPSI HARRASTUSKALASTAJATE KLUBI

16. RAKKE KALASPORDIKLUBI

17. TARTU KALASPORDIKLUBI

18. MTÜ VÄIKESE VÄINA SELTS

19. TALLINNA KALASPORDI KLUBI

20. MTÜ PÜHAJÄRVE FORELL

21. RANNARAHVA SELTS MTÜ

22. VIIS VIIMAST KALURIT MTÜ

Pressiteate lõpp

Märkused*

*Algatusrühm idee pärineb Pärnus elavalt legendaarselt looduskaitsjalt Hans Sollilt, tänu kellele koondati omal ajal rahva arvamus "Algatusrühm Sindi Pais" nime alla ning tänu kelle järjepidevatele läbirääkimistele võimuesindajatega, õnnestus 2018. aastal lammutada Pärnu jõel asuv Eesti suurim vooluveekogul asunud kalade rändetakistus, Sindi pais.

*Algatusrühm Eesti kalarikkaks on ellu kutsutud 09.09.2019 Eesti rahva sõna jõu kuulda võtmiseks, algatusrühma toetajateks on kalandusvaldkonnas aktiivselt osalevad juriidilised isikud, mis koondavad sarnaste huvidega eraisikuid ning kelle huviks ja eesmärgiks on Eestimaa potentsiaalse kalarikkuse muutmine reaalseks kalarikkuseks.

Sarnased artiklid