Täna, 30. septembril anti peaminister Jüri Ratasele üle algatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” pöördumine, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus 1,5 kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.

Rahvaalgatust eest vedanud Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse esindajad rõhutasid kohtumisel peaministriga, et kliimakriis ei ole kuhugi kadumas, vaid süveneb. See tähendab, et suureneb ka rahvusvahelise kliimapoliitika ja kliimaliikumiste surve. Kuna kliimakriis hõlmab paljusid eluvaldkondi, tuleks riigil kaasata kõigi Eesti suuremate ülikoolide teadlasi, et leida valdkondadeülesed kliimasõbralikud lahendused.

Ühendused tõid välja, et esimese suure sammu kliimaneutraalsuse saavutamiseks saame astuda, kui rakendame juba mitmel pool Euroopas kasutusel olevat õiglase ülemineku (just transition) mudelit. Muuhulgas tähendab õiglane üleminek, et üleminekust puudutatud inimestele on tagatud õiglane sissetulek ja soodsad tulevikuväljavaated. Euroopa Liit pakub selleks riikidele ka rahastust ja nõustamist. “Eesti on täna ristteel - kas hoiame uusi õlitehaseid rajades ja madalal efektiivsusel puitu koos põlevkiviga põletades veel aastakümneid elus saastavat tööstust või valime Euroopa Liidu toel kliimasõbraliku taastuvatel energiaallikatel põhineva arengutee. Esimesel juhul jääme jätkuvalt kliimapoliitikas järellohisejateks, teisel juhul võtame aga innovaatilise eestvedaja rolli,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Ambitsioonikamate kliimaeesmärkide seadmist toetavad nii tuhandete teadlaste hoiatused, ÜRO eriraportid, globaalsed kliimastreigid, tehnoloogiaettevõtete hiljutine ühisavaldus kui ka täna üle antud rahvaalgatus.

Rahvaalgatuse pöördumine anti üle peaminister Jüri Ratasele Stenbocki majas enne valitsuse kliima- ja energiakomisjoni istungit. Riigikogu võtab menetlusse enam kui 1000 toetusallkirja saanud rahvaalgatused, mis on tehtud kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks - seega jõuab algatus lähikuudel ka seal arutlusse.

Algatust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus. Sellega on ühinenud Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Koosloodus, Fridays For Future Eesti liikumine, EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts, Teeme Ära SA, Eesti Ornitoloogiaühing, Balti Keskkonnafoorum, Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Vegan Selts.

Vaata ka Rahvaalgatuse lehte.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta