Olgem ausad, poest šampooni, plastist lutipudelit, arvuti klaviatuuri või ahju pesemiseks mõeldud vahendit ostes, me ei mõtle iseenda või oma pereliikmete hormoonsüsteemile. Pigem mõtleme toote hinnale, lõhnale, värvile või selle tõhususele. Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu ja projektikoordinaator Katrin Juhanson aga soovitavad hormoonsüsteemi mitte unustada, sest paljudes igapäevastes toodetes sisaldub aineid, mis suudavad inimorganismi kahjulikult mõjutada juba üliväikestes kogustes. Bioneer uuris BEFi spetsialistidelt, millistele toodetele tähelepanu pöörata tuleks.

Mida tähendab mõiste "hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid"? Kuidas need ained inimesele mõjuvad?

Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile mitmesugused keemilised ained – hormoonid, mis juba väga väikestes kogustes mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitust. Kui hormoonne talitus on tasakaalus, vähenevad kõikvõimalikud terviseriskid ning inimesed tunnevad ennast hästi ja energilisena.

Hormoonsüsteemi ehk endokriinsüsteemi kahjustavad kemikaalid (ingl. k. endocrine disrupting chemicals, EDC) on sellised ained, mis häirivad hormoonsüsteemi tasakaalu ning selle normaalset talitust. Hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid  blokeerivad hormooniretseptoreid ja võivad lõpuks mõjutada ka meie füüsilist arengut.

PANE TÄHELE! EDCsid seostatakse näiteks selliste terviseprobleemidega nagu halvenev sperma kvaliteet, viljatus, sagenenud diabeet, vähioht, rasvumine jne.

Mis eristab EDCsid teistest ohtlikest kemikaalidest, mida igapäevatoodetes leidub?

EDCde puhul häirivad juba väga väiksed kogused meie hormoonsüsteemi tasakaalu ning põhjustavad pöördumatuid pikaajalisi terviseprobleeme. Teiste murettekitavate kemikaalide puhul nii madalad kogused veel tõsiseid terviseprobleeme ei põhjusta. Samas pole paljudel kemikaalidel hinnatud ega teostatud uuringuid selle kohta, kas nad on meie hormoonsüsteemile kahjulikud, kuna seda traditsiooniliste kemikaali riskihindamise võtetega ei ole võimalik selgeks teha.

Praeguseks on teada üle 200 aine, mille kahjulik mõju hormoonsüsteemile on teaduslike uuringutega tõestatud. Kuid teadlaste sõnul on see vaid „jäämäe tipp“.

Vaid väga väiksel osal kümnetest tuhandetest ringluses olevatel sünteetilistel kemikaalidel on hinnatud mõju hormoonsüsteemile ning sellekohased uuringud puuduvad. Ohtlike ainete mõju hormoonsüsteemile on hakatud alles viimase kümne aasta jooksul tõsisemalt uurima, et selgitada välja EDCde kasutamise piirangud ja keelud.

Hormoonsüsteemi kahjustajad sekkuvad hormoonsüsteemi toimimisse vähemalt kolmel erineval moel:

  • imiteerides loomulikul teel toodetud hormoonide, näiteks östrogeen ja testosteroon, toimet, toovad need kehas esile samalaadseid keemilisi reaktsioone;

  • blokeerides hormooniretseptoreid, takistavad need hormoonide normaalset tegevust/toimet;

  • mõjutades hormoonide sünteesi, transporti, ainevahetust ja hormoonide eritumist, muudavad need loomulike hormoonide kontsentratsiooni.

EDC ja tomatid

Millistest toodetest me neid ühendeid leida võime?

EDCsid leidub paljudes igapäevatoodetes - saasteainetena toidus, toidupakendites, tekstiilides, rõivastes, jalatsites, kosmeetikatoodetes, laste mänguasjades jne.

Kemikaalide biomonitooringu uuringud näitavad, et 100% uuritavate verest ja uriinist leiti EDCsid.

Ka Balti Keskkonnafoorum leidis oma projekti „Mõtle, mida tarbid. Vali vähem ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid“ raames teostatud ohtlike ainete testimisel vabatahtlike verest ftalaate ja polübroomitud leegiaeglusteid, mis on EDCd. 

EDCd satuvad inimeste organismi erinevatest teid pidi: läbi naha (kokkupuude erinevate toodetega – kosmeetika, puhastusvahendid, jms), sisse hingates (tolm või saastunud õhk) või toiduga sisse süües (pestitsiidide jäägid puu- ja juurviljadel, kemikaalide jäägid pakendatud toiduainetes).

Kõige levinumad hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid:

  • Bisfenool-A (BPA)

  • Ftalaadid (DEHP, BBP, DBP, DINP, DIDP, DIBP, DEP, DHP, DCHP, DNOP)

  • Nonüülfenoolid (nonüülfenool, p-nonüülfenool, hargahelaga nonüülfenool)

  • Oktüülfenoolid (4-oktüülfenool, 4-tert-oktüülfenool)

  • Parabeenid (propüülparabeen, butüülparabeen)

  • Bensofenoon-3 (oksübensoon), 3-bensülideenkamper, 4-metüülbensülideenkamper

  • Broomitud leegiaeglustid (bromodifenüüleetrid: penta-BDE, okta-BDE, deka-BDE)

Loe täpsemalt nende ainete funktsiooni ja kasutamise kohta toodetes “Mõtle, mida tarbid” projekti kodulehelt www.thinkbefore.eu.

Kas lapsed või rasedad on EDC ainetest eriti ohustatud?

Hormoonsüsteemi kahjustajate mõju oleneb suuresti organismi imendumise ajast. Eriti kahjulikud on need ained sellistel olulistel arenguperioodidel nagu  raseduse kriitiline faas (loote arengu faas), imikuiga, varane lapseiga ja noorukiiga.

Kriitilistel arenguperioodidel peaksid inimesed olema hormoonsüsteemi kahjustajate vastu eriti kaitstud, kuna isegi väikesed kogused võivad arengut kahjustada.

Kas Eestis on ka teiste ametkondade hinnangul olnud seda tüüpi kemikaalidega tarbetoodetes probleeme?

Hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalide kohta puuduvad eraldi sätted ja piirväärtused ning Euroopa Liidus puuduv veel ühtne kokkulepitud arusaam sellest, kuidas EDCsid määratleda. Siiski on näiteks mõned riigid nagu Taani ja Prantsusmaa rakendanud inimeste kaitsmiseks EDCde eest rangemad riiklikud keelud kui need, mis on Euroopa Liidu tasandil.

Hetkel ei ole hormoonsüsteemi kahjustajatest tulenevate riskide ohjamisel üldist ja süsteemset lähenemist, kuid kindlasti on see lähiaastatel väga prioriteetne teema Euroopa Liidus.

Mõnikord on ka Tarbijakaitseamet hoiatanud EDC-de eest. Näiteks 2013. aasta mais kõrvaldati müügilt nukud, mis sisaldasid 313 ja 385 korda enam ftalaate, kui normid lubasid.

Mida ise teha, et selliste ainetega vähem kokku puutuda?

Mõelge hoolikalt järele, mida vajate. Paljud hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalide allikad ei ole veel teada, sest puudub piisav informatsioon nende kemikaalide sisalduse kohta erinevates toodetes.

  • Olge eriti ettevaatlikud ja kriitilised toodete osas, mida ostate oma lastele. Laste organism on kemikaalide negatiivsete mõjude osas eriti vastuvõtlik.

  • Pöörake tooteid ostes tähelepanu ökomärgistele, mahetoidu märgistele või sellistele mõistetele nagu PVC-vaba, parabeenivaba või BPA-vaba.

  • Üldreeglina on klaasist toidupakend parem kui plast. Piirake konservide tarbimist. Konservtoidupakendid võivad olla vooderdatud bisfenool-Ad sisaldava epoksüvaiguga. 

Kui lugeja tahab lisainfot otsida teema kohta, siis kust ta seda leiab?

Lugege kindlasti ka teisi BEFi ja Bioneeri koostööna valminud artikleid. Bioneer ja BEF teevad koostööd tarbetoodetes sisalduvate ohtlike ainete tutvustamise osas ajavahemikul september 2013 kuni detsember 2014. 

Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee

BEF LOGO