30. aprillil arutati Tallinnas Baltika Moelaval, mis on taaskasutus, uuskasutus ja korduskasutus? Küsiti, kas saame nendest mõistetest üheselt aru. Bioneeri vabatahtlik Edith Soosaar korjas seminarilt kokku seitse ideed, mis väärivad tema meelest lugejatega jagamist.
Säästvad Ehituslahendused: vanad majad kõlbavad enamaks kui toasoojaks
Tallinnas lammutatakse igal aastal miljööväärtuslikel aladel (Nõmmel, Kalamajas, Kadriorus) kümneid puumaju. Kahjuks läheb sellest materjalist ainult kaduvväike osa - alla 1% - taaskasutusse ning enamik põletatakse lihtsalt ära.
Säästvad Ehituslahendused tegelevad nii vanade materjalide päästmisega kui ka koolituste korraldamisega. Inimestele õpetatakse säästvate materjalide kasutamist ja vanade materjalide taaskasutamist. Kokku kogutakse puitu, vanu uksi-aknaid, ahjumaterjale, isegi telliskive.“
Vana materjali uuesti kasutamine muudab ehitustööde kulgu. Kui tavaliselt joonestatakse kõigepealt maja, seejärel saetakse materjalist välja vajalikes mõõtudes trepid, siis taaskasutuses on vastupidi. Kõigepealt on olemas vanast majast päästetud ilus trepp ning võimalusel projekteeritakse ehitus sellele vastavalt.
Vana materjali on saadaval väga palju. Kui oled valmis ajaliselt panustama, võib taaskasutus lisaks loodushoidlikkusele ka rahasäästu anda.
Humana: masstootmise tingimustes on mõistlik ka massiliselt taaskasutada
Humana tegeleb riiete kogumise ning ringlusesse suunamisega. Tegemist on organiseeritud taaskasutusega. Kuna rõivaste tootmine käib tänapäeval tööstuslikes mahtudes, pole Humana hinnangul kohatu ka suurtes mahtudes taaskasutamine ja ümbertöötlemine.
Rõivaste taaskasutuse üle vaieldakse palju: küll tuuakse välja lisanduvaid transpordikilomeetreid ning energiakulu, küll räägitakse humanitaarabi arengumaadesse viimise kahjulikkusest, mis läbi ebaausa konkurentsi hävitab kohaliku tootmise võimalused, kinnistades veel hullemini õpitud abituse nõiaringi.
Humana paigaldab rõivakogumise konteinereid, kuhu inimesed saavad asju viia. Humanale annetatud kaupadest ainult 10% taaskasutatakse Euroopas, 30% saadetakse arengumaadesse, kuna eurooplased neid enam ei kannaks, 45% läheb ümbertöötlemiseks ja 5% läheb prügimäele.
Soome Trash design: taaskasutus saab olla lõbus ja mänguline
Trash design on vaba disaini ettevõte (Open Source design), mis tähendab, et patentide ja disaini kiiva valvamise ja kaitse asemel, ettevõte hoopis jagab lahkelt ideid.
Trash design toodab taaskasutatud materjalidest kodu- ja kontorisisustust, seejuures kasutades ära nii transpordikaste, konservikarpe kui ka lennukites kasutatavaid ühekordseid topse. Ettevõtte kõige uuemast kollektsioonist leiab näiteks transpordikastidest kontorimööbli.
Eriti tore on, kui keegi ka täiendab algideed. Heaks näiteks vabast disainist on prügist tehtud muusikariistad. Nii jõuab kaunis muusika ka paikadesse, kus viiul maksab rohkem kui maja: https://www.facebook.com/landfillharmonicmovie .
Since design: prügist tehtud mööbel räägib lugu
Eesti kohalikust prügist toodetakse disainmööblit, kus kasutatakse vanu põranda- ja laelaudu ning vanu profiiliga liiste. Materjalist valmivad lauad, toolid, pingid, raamid, karbid jms.
Prügidisaini tootenäidistena oli seminaril kohapeal olemas laud, mille plaat pandi kokku vanadest põrandalaudadest ning nõukaaegsetest paksu värvikihiga kaetud võimla laudadest.
Lisaks on ettevõtte tootevalikus vanadest ahjudest kokku pandud miniahi, millel on rattad all. Selline ahi kaalub 300-400kg, mis on umbes 1/3-2/5 tavalise ahju kaalust. Ka hind miniahjul on ainult 1/3 suure ahju hinnast. Rattad on tore disainielement, kuid võimaldavad eelnevalt kuumaks köetud ahju ruumides liigutada. Miniahjus kasutatakse ära vanu ahjupotte, aga alus, rattad ning sisemine šamott on uued.
Derelict: vanast materjalist võib sündida sootuks uue välimusega asi
Analoogiliselt eelmise firmaga päästab Derelict vana materjali ning teeb sellest mööblit. Erinevalt eelmisest firmast ei ole nende eesmärgiks vana materjali autentse välimuse säilitamine.
Materjalist valmistoode kaetakse Venemaalt tulevat pakendivineeriga. Päästetud materjal puhastatakse ja võetakse kastutusele nö toormena.
AusDesign: massiline taaskasutus on võimalik
AusDisain loob ökomoodi läbi väärtustava taaskasutamise (upcycling). Võimalikult palju jääkmaterjale suunatakse rõivaste tootmisse just sellisel kujul, nagu nad on.
Bangladeshis toodetakse väga suur osa nendest riietest, mida me kanname. AusDisain peab läbirääkimisi massimoe suurtootjatega, et võtta kasutusele nende kollektsioonidest üle jäävad kangad.
Rõivaste tootmisel tekivad ülejäägid, millest 8-30% lõikamisjäägid, 1-10% rullilõpud, 3-5% ületootmine ning teadmata hulk tekib jääkkangast (ettetootmine, tühistatud tellimused, praak jms).
Kujutades ette näiteks Zara või H&M-i tootmismahtusid läheb hetkel raisku väga arvestatav osa kangast. AusDisain plaanib koostada kollektsioonid, mis õmmeldaks valmis seal samas vabrikus, vähendades nõnda jäätmete hulka. Taaskasutus aitab hoida kokku ka loodusvarasid, mis muidu kuluksid uute kangaste tootmisele.
HoseWear: anna elupäästjale pikem elu
Eesti noored teevad kaubamärgi HoseWear all tuletõrjevoolikutest erinevaid kotte. Kas on üldse vaja öelda midagi rohkemat? Ma siiski ütlen. See on ülilahe! Mahakantud tuletõrjevoolikud lõigatakse juppideks ning neist tehakse õlakotte, arvutikotte, rannakotte, telefonikotte.
Eesti tuletõrjujad kasutavad kolme värvi voolikuid: punaseid, kollased ja halle (lisaks musti sisevoolikuid). Tuletõrjevooliku materjal ei kulu (vähemalt mitte tavalise kotti kasutamise käigus). Ainsad, mis koti juures ajaga katki minna saavad, on kandid ja ilmselt siiski ka õmblused.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta