Maad katab ligikaudu 45 miljonit kilomeetrit autoteid, aastaks 2050 lausa 70 miljonit ning siis sõidab nendel praegusest kaks korda rohkem ehk 2,8 miljardit sõidukit. Teede võrgustik mõjutab loomi kõikjal, kuid seni on selle uurimine olnud reeglina lokaalne või üksikute liikide põhine.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 28. juuli 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
On teada, et röövlinnud ja vareslased võivad teedest kasu lõigata: hukkunud loomad on kerge saak, lisaks on teid ääristav taristu (elektriliin või –post) soodne paik saagi varitsemiseks. Kuid teed võivad kokkuvõttes olla ökolõksud, sest nende läheduses on linnu tervis vilets ja sigivus väike. On ka teada, et liiklusmüra, kokkupõrked masinatega (loe ka rongiliikluse mõjust), valgus– ja keemiline reostus ning teede ehitusel tekkiv elupaikade killustumine mõjutavad lindude omavahelist suhtlust, toitumist ja kisklust.
Suurbritannia teedevõrk on 400 000 kilomeetrit pikk ning nii tihe, et lausa 80% riigi maismaast asub ühe kilomeetri kaugusel kõvakattega teest. Viimase poole sajandi jooksul on Suurbritannias linde oluliselt vähemaks jäänud ning seda seostatakse põllunduse intensiivistumise, elupaikade hävimise ja halvenemisega ning kliimamuutustega. Kuna võrreldes 1970. aastaga on praegune liikluskoormus üle 160% suurem, võib ka teedevõrk lindude arvukust mõjutada.
Riiki katva teedevõrgu ning selle lähiümbruse, peaaegu kogu riiki hõlmava linnuloenduste andmete võrdlusest selgus, kas ja kuidas teedevõrk linde mõjutab. Usaldusväärseid andmeid kogunes 51 linnuliigi kohta, sealhulgas võeti arvesse tee ümbruse maaharimise intensiivsus, asulate lähedus, elupaiga tüüp, klimaatilised näitajad, aga ka linnu märkamise tõenäosus.
Liigi asustustihedus sõltus kas suure maantee (liikluskoormus 17 400 sõidukit ööpäevas) või väiksema tee (1 300 sõidukit ööpäevas) lähedusest 30-l linnuliigil. Seejuures oli asustustihedus suurem väiketeede lähikonnas 20-l liigil 28-st (arvukus suurenes 49–120%), kuid suure maantee lähedus kahandas asustustihedust oluliselt – kaheksast liigist langes arvukus seitsmel.
Kahaneva arvukusega liigi asustustihedus langes keskmiselt 19%, suureneva arvukusega liigil kasvas 47% – need muutused on ligikaudu pool sellest, mida põhjustab linnustiku muutusi enim mõjutav intensiivpõllundus – hetkel üks suurim lindude kadumise põhjustaja. Mõju sõltus tee lähedusest – mida lähemal teele, seda suurem oli mõju arvukuse muutusele; tee läheduses kasvas arvukus liikidel, keda teame ka linnalindudena, sest nad suudavad muutustega kiiresti kohaneda. Näiteks suitsupääsukese (Hirundo rustica) ja räästapääsukese (Delichon urbicum) arvukam esinemine teede lähistel tuleneb ilmselt elektriliinidest, mis on lindudele sobilikud peatuskohad.
Ainus liik, kellele nii väikeste kui suurte teede lähedus positiivselt mõjus (kasv 2%), oli künnivares (Corvus frugilegus). Liikidel, kelle arvukus teede läheduses langes, vähenes arvukus 2–11%. Keskmiselt ulatus suure tee mõju linnustikule kuni 340 meetri kaugusele (0,2–1,1 km), väiksemate teede puhul 370 meetrini (0,1–2,2 km).
Arvukuse languse või kasvu seos tee suurusega näitab, et teedevõrk mõjutab lindude arvukust suurel skaalal (kogu Suurbritannias) ning kuna reeglina on mõju pigem negatiivne, peaks teede rajamisel silmas pidama elurikkust vähendavate ohtude maandamist. Seda eelkõige olulise tähtsusega kaitsealadel, sest tee rajamine võib oluliselt vähendada kaitseala eesmärkide saavutamist. Ohu maandamiseks on vaja vähendada müra ja kokkupõrkeohtu, näiteks piirata sõidukiirust või kasutada vähem müra tekitavaid teematerjale, samuti on vaja vältida tee muutumist ökolõksuks. Oluline on, et vajaliku teedevõrgu loomisel otsitaks loodussõbralikumaid ja elurikkust toetavaid lahendusi.
Cooke SC, Balmford A, Johnston A, Newson SE, Donald PF (2020). Variation in abundances of common bird species associated with roads. Journal of Applied Ecology 57: 1271– 1282. https://doi.org/10.1111/1365-2664.13614
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
