Visuaalkunsti festival „Nõmbra valgus“ pakub meeldejääva kaasaegse kunsti ja muusika kogemust, mis sobib kogu perele

22. augusti õhtul kell 20.00 Nõmbra karjamõisas algava kaasaegse kunsti ja muusika festivali oodatuimaks esinejaks on Betula Nana.  Peeter Rebase ning spetsiaalse seadme abil saab publik kuulata Betula Nana ehk vaevakase muusikat. Ühtlasi on publikul võimalik näha, kuidas taimede muusika tõlgitakse ka valguse keelde. Valguslahenduse on loonud valguskunstnik Meelis Lusmägi. Kuigi taimemuusikat on sel suvel mängitud juba mitmel pool, siis Nõmbra Valgusel toimuv etteaste on nii sisult kui vormilt võimsam kui varasemad kontserdid.

Peeter Rebane sõnas, et taimega helisilla loomisel tuleb kasutusse Itaalias välja töötatud seadeldis, mis mõõdab ülipeeneid taimes toimuvaid reaktsioone ümbritsevale keskkonnale.

„Et me taime kuuleksime, tõlgib seade asja muusika keelde ning mina omakorda interpreteerin seda veel lisaks,“ ütles Rebane.

Instrument on välja töötatud Damanhuri ökoloogiliste kogukondade ühenduses(Itaalia), kus on alates 1970ndatest kasutanud teadust ja tehnoloogiat, et uurida suhtlemist taimemaailmaga. Osana sellest uurimistööst töötati välja ka taimemuusika seade, mis suudab vastu võtta taimede välispinnal ja juurestikus toimuvaid elektromagnetilisi võnkeid ning tõlkida neid heli keelde.

Seadme väljatöötajad ettevõttest Music of the Plants kinnitavad, et selle seadme vahendusel saavad inimesed aimu sellest, et loodus suhtleb meiega tegelikult kogu aeg, see tehnoloogia annab võimaluse ka inimestele sellest läbi muusika osa saada.

Peeter Rebane on eesti muusik ja kitarrist, kes kirjutab nii teatri- kui filmimuusikat ning on liige ansamblites Dagö ja RUUUM. Ta on panustanud nii produtsendi kui muusikuna EV100 raames lavale toodud muusikasündmusel „Klaveriloomad. Elu muusikas” ning muusika ja laulutekstide autorina suveetendusel „100 Valget Daami” Haapsalu piiskopilinnuses, kujundanud muusika mitmele saatele. Peeter Rebane on mänginud mitmeid aastaid ka duona viiuldaja Tiit Kikasega. Hiljaaegu andis ta koos Eesti Rahva Muuseumiga välja albumi „Vaibamustrimuusika“, kus heliloomingus on võetud aluseks ERMi digitaliseeritud andmebaasid, mille sügavustes leiduvatest vaibamustritest leitakse pildianalüüsi meetodil aina uusi muusikalisi korrapärasid ja esitatakse need kõlaritest kostuva helide reana.

Taimemuusika idee sai Rebane aastal 2011. Damanhuri kogukonnas praktikal käinud Nõmbra Valguse tiimiliige Kadri Allikmäelt, kes Itaalias instrumendiga kokku puutus. Konkreetse seadme tõi Eestisse Gaia Akadeemia eestvedaja ning õppejõud Toomas Trapido.

Nõmbra Valgusel esinevad veel Diederik Timmermans Castagnari harmoonikal, Aivar Täpsi kristall-helikaussidel, Kristina Pashkevicius impro-tantsuga, Rivo Saarna kitarril ja etteaste miimina teeb Karina Valuya.

Nõmbra Valguse esinemispaiga põhiatmosfääri loob valgustaiestest maastikule kujundatud müstiline rada. Festivalil esitavad oma töid kunstnikud Tiiu Kirsipuu, Anne Türn, Leonardo Meigas, Iris Müntel, Angela Ramirez(MX), Rinald Kodasma, Margus Kontus, Kaspar Rannaääre, Aleksander Bachman, DARKovSKY jt.

Festivali külalised saavad nautida toite metsarestoranis, kus söögid valmivad tippkoka Ellery Powelli käe all. Menüü on inspireeritud korilaste toidulauast ehk siis metsast, aasalt, niidult, kuid seda kõike parima kaasaegse kokakunsti võtmes.

Kõrvemaa veerel asunud Nõmbra karjamõis rajati 18. sajandil. Mõisas tegeleti tavapäraselt karja- ja viljakasvatusega, kuid seal asusid ka tärklisevabrik ja faasanifarm.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta