Täna tähistame Läänemere päeva. See on eelkõige hetk Läänemere-äärsete rahvaste jaoks, et oma mere olemasolule ja olukorrale tähelepanu pöörata ja teisalt selle aarde üle üheskoos ka rõõmustada.

Sõnumid merelt

Teadmine, et peame kaitsma seda, mis on meie kui inimkonna valduses ning suhtuma nendesse hüvedesse heaperemehelikult, kehtib igavesti. Kuigi ökosüsteemipõhine lähenemisviis tundub juba paljudele meist loomulik ja mõistetav, siis siin on veel palju ära teha, et ulatuda oma sõnumiga iga inimese südamesse või tegudesse. Meie kohustus tulevaste põlvkondade eest seisneb peamiselt selles, et säilitada ja aidata looduskeskkonnal taastuda meie endi tegevustest.

Mered on üks meie aaretest, mille seisundist sõltub inimkond, meie heaolu ja ka majandus. Euroopa Keskkonnaameti poolt juuni lõpus avaldatud raport annab ajakohase info Euroopa merede hetkeseisust, kasutusest ja mereökosüsteemi mõjuteguritest. Ühelt poolt on see oluline sisend poliitikakujundajatele strateegiate ja tegevuste kavandamiseks. Teisalt saab sellest raportist ülevaate merede kasutusest, kehtivast õiguslikust raamistikust, püstitatud eesmärkidest ning merede hetkeolukorrast ametlikult esitatud andmete põhjal.

Kuidas elad, Läänemeri?

Tänasel päeval vaatab meile vastu peamiselt kahjustatud merede pilt: muutused elupaikades, liikide koosseisus kui ka üleüldiselt füüsikalis-keemilistes näitajates. Mered kannatavad üle kasutamise pärast, kuna  oleme võtnud neist viimast. Liigselt kurnanud. Ja meil on üha vähem aega olukorda parandada ning toimunud muutuste kumulatiivne mõju ja tagajärg võivad olla saatuslikud meile kõigile.

Euroopa mereökosüsteemi (tervise) tööriista MESH+ abil tehtud hinnangu põhjal on ainult 2,4% Läänemerest heas seisundis, st ökosüsteemi seisundi kontekstis probleemsed alad moodustavad ca 397 000 km². Sellise olukorra üheks oluliseks põhjuseks on merekeskkonnas sisalduvate saasteainete, st toitainete ja ohtlike saasteainete kogus. Sarnane pilt vaatab meile vastu ka teistes Euroopa merede osas.  Mõjutatud on merepõhjas elutsevad ja veesamba liigid ja elukooslused.

Kas lootust on? Jah, kui me hakkame tegutsema juba täna

Poliitiline raamistik annab suuniseid puhaste, tervislike ja tootlike merede saavutamiseks ja mereökosüsteemi taastamiseks. Meie ülesannetes on täita rakendus- ja teadmiste lüngad ning käituda ökosüsteemipõhiselt – merepoliitika eesmärgid tuleb saavutada õigel ajal ja täielikult, meetmed peavad olema toimivad ja ajakohased, otsused – teaduspõhised. Selleks viiakse üha rohkem läbi seiret ja teadusuuringuid ning püütakse suunata tegevusi jätkusuutlikkuse poole. Siiski peame arvestama asjaoluga, et kiiret tulemust ei saa ja meredele on vaja aega taastamiseks. Oleme oma mered liigselt ära kurnanud ja „kasutanud“, seega reaalsete tulemusteni on veel pikk tee.  Lootuskiiri on,  kasvõi üksikud pikaajalise surveteguritega võitlemise töö positiivsed tulemused – rakendatud meetmete tagajärjel taastuvad näiteks osade liikide populatsioonid, sh on Läänemeres täheldatud nt merikotka produktiivsuse tõusu, kohati on leitud hüljeste populatsioonide taastamise märke.

On tähtis meeles pidada, et ökosüsteemi teenuseid saame tarbida ainult selles ulatuses, mis lubaks ökosüsteemile taastuda, säilitades oma struktuuri ja funktsioone. Peame leidma jätkusuutliku tasakaalu merede kasutamise ja merekeskkonnale avalduva mõju vahel. Aga tegutsema juba täna. Nii saaksid ka meie lapsed ja lapselapsed nautida ka seda merd ja sellega kaasnevat.

Tutvuda raportiga saab siin. Head lugemist!

Vaata ka

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta