Kliimamuutus Norras tähendab seda, et ilm muutub niiskemaks, soojemaks ja ettearvamatumaks. Toidutootmises tähendab see pikemat ning keerulisemat kasvuperioodi ning näiteks ka seda, et taristu peab toime tulema uute väljakutsetega, rääkis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud asjatundjatekoolitusel Norra Fritjof Nanseni Instituudi vanemteadur, Euroopa programmi direktor Tor Håkon Inderberg.

Kliimamuutustega kohanemist tuleb võtta kui protsessi, siin ei saavutata tulemusi hommepäev.

“Hoolimata sellest, et püüame kliimamuutusi leevendada, seisame siiski silmitsi märkimisväärse inimese tekitatud muutusega ning me peame hakkama mõtlema, kuidas oma elu elada nendes tingimustes,” ütles Inderberg. Et kliimariskidega toimetulek on jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline teema, peaks see olema tähtis osa ka poliitikakujundamises.  

Norra kogemust jaganud Inderbergi (pildil) sõnul tähendab kliimamuutus Norras seda, et ilm muutub soojemaks (warmer), niiskemaks (wetter) ja ettearvamatumaks (wilder). Keskmine temperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud Norras 0,8 kraadi, ning suusahooaeg Norras on juba lühenenud. Aastaks 2100 võib temperatuur tõusta isegi kuni 4,6 kraadi. Temperatuuritõusust on seni olnud rohkem mõjutatud Norra mereäärsed piirkonnad. Aastaks 2100 oodatakse Norras merepinnatõusu – läänekaldal umbes 70 cm, põhjas 60 cm. Lisaks muutuvad ilmaerinevused järjest suuremaks ning tuuled tugevamaks.

Kliimamuutus Norra jaoks tähendab veel näiteks ka pikemat ning keerulisemat kasvuperioodi toiduainetele ning seda, et infrastruktuur peab säilima ka karmimates oludes. 40% elektrikatkestustest Norras on põhjustatud äikesetormidest,  mis samuti on sagenenud.

Kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegia võttis parlament Norras vastu 2013. aastal.

Lisaks Tor Håkon Inderbergile, kes rääkis kliimamõjudest ning haavatavusest Norras, Norra kliimamuutustega kohanemise poliitikast, Norra ja Rootsi kogemusest elektritootmise kliimamuutustega kohanemisel võrguettevõtete näitel, esinesid koolitusel veel  Oslo Rahvusvaheliste Kliima- ja Keskkonnauuringute Keskuse vanemteadur Trude Raudken kliimamuutustega kohanemise haldamisest kohalikul tasandil, Helsingi Ülikooli Keskkonnateaduste osakonna linnakeskkonna poliitika dotsent Sirkku Juhola Euroopa Liidu raamistikust ning institutsioonidest kliimamuutustega kohanemisel ja Rootsi ning Norra kohanemispoliitika võrdlusest ning kohanemisnäidetest Helsingi linnaplaneerimisel. Norra Maaülikooli Maastikuarhitektuuri- ja maastikuplaneerimise osakonna professor Knut Bjørn Stokke ettekanne käsitles kliimamuutustega kohanemist Norra linnaplaneerimises.

Kliimamuutustega kohanemise võimalustest ja vastutusest Eestis andis ülevaate Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuht Valdur Lahtvee.

Koolitus “Capacity Building on Climate Adaptation“ toimus 3.-4. märtsil Tallinnas Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmi toetusel eelmääratletud projekti „Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine“ ühe osana eelkõige Norra kliimamuutustega kohanemise kogemuse jagamiseks.

Norra on üks riikidest, kus  kliimamuutustega kohanemise meetmeid rakendatakse igapäevaselt nii riigi kui omavalitsuse kui ettevõtluse tasandil ja kodanikud on kliimamuutuste mõjudest hästi informeeritud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta