Eksport kasvas aastases võrdluses 19%, kuid Eestis valmistatud kaupade väljavedu isegi 28%. Esimese kvartaliga suurenes Eestis toodetud kaupade eksport 19%. Kuigi kaupade ekspordi kasvu mõjutavad nii ekspordihindade kiire tõus, kui ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, on Eesti eksport ikkagi tugeva tõusu teinud. Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eesti kaupade ekspordikasv nii selle aasta esimesel kahel kuul, kui ka siis, kui sellele juurde liita möödunud aasta viimane kvartal, kaugelt kõige tugevam.

Kuna nii maksebilansis kui ka SKP-s arvatakse kaupade ekspordist välja välismaale töötlemiseks saadetud kaubad, mis hiljem Eestisse tagasi imporditakse, on majanduskasvu arvestuses kaupade ekspordikasv erinev. Kahe esimese kuuga on see jooksevhindades aastases võrdluses praktiliselt samale tasemele jäänud.

Pool Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvust tuli mineraalsetest toodetest. Olulise panuse ekspordikasvu andsid veel puittooted ning teravili. Kuigi kokku oli nende kolme kaubagrupi osakaal ekspordi kasvus enam kui kolmveerand, suurenes ka ülejäänud kaupade eksport. Esimeses kvartalis kokku oli mineraalsete toodete panus ekspordikasvu veelgi suurem – 64%. Koos puitoodetega oli kahe kaubagrupi panus isegi üle 81 protsendi.

Seega ei ole esimese kvartali kiire ekspordikasv laiapõhjaline. Ülitugeva kasvu tegi märtsis teravilja (oder) väljavedu, mis suurenes aastases võrdluses 17 miljoni euro võrra ehk 574%. Enamus teravilja ekspordist suunati Saudi-Araabiasse. Teravilja ekspordimahud on kuude lõikes väga ebaühtlased olnud.

Eesti eksport on viimase aastaga kaotanud Soomes turuosa, kuid pikemas vaates see oluliselt kõrgemale tõusnud

Teravilja suur väljavedu viis märtsis Saudi-Araabia Eesti ekspordi partnerriikide etteotsa, millele järgnes USA, kuhu veeti peamiselt kommunikatsiooniseadmeid. Tugev ekspordikasv oli veel ÜK, Kanada ja Taani suunal. Esimeses kvartalis oli aga Eesti suurim ekspordipartner USA, mis andis ligi veerandi kogu Eesti päritolu kaupade väljaveo kasvust. USA-le järgnesid 15 protsendiga Saudi-Araabia. Kõige enam vähenes aga eksport Soome. Kuigi viimase aastaga on Eesti kaupade eksport Soomes turuosa kaotanud, on see viimase 14 aasta jooksul oluliselt kõrgemale tõusnud.

Eesti ettevõtete ekspordiootused on tõusnud kahe aasta taguse tasemeni

Eesti tööstusettevõtete toodangu ja ekspordi kasvatamise ootused ja ka hinnang eksporditellimuste kohta on paranemas ning need on tõusnud ligi kahe aasta taguse tasemeni. Samas näitas töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva majandusharu, tootmismaht esimeses kvartalis ligi 3-protsendilist langust. Märtsis töötleva tööstuse tootmismahud küll suurenesid 2%, kuid ülejäänud kahe kuu vähenemine oli nii suur, et kvartali kokkuvõttes jäid need miinusesse.

Välisnõudlus paraneb

Euroalal, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade väljaveost, on ettevõtete ekspordikasvu ootused lähikuudeks tõusnud juba üle nelja aasta taguse tipu ning ka töötleva tööstuse ostujuhtide indeks viitab selle majandusharu tugevale kasvule. Eesti suuremate Euroopa kaubanduspartnerite kaupade impordikasv on taastunud. Selleks aastaks ootame euroalal 4%, Soomes 3%, Rootsis 3,6% ja USA-s ligi 7% majanduskasvu. Kuigi selliste tugevate kasvude taga on ka eelmise aasta madalam võrdlusbaas, näitavad need nõudluse paranemist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta