Sel aastal toimub juba kolmandat kevadet järjest suur kodanikuteaduse kampaania “Eesti otsib nurmenukke”. Tänavu leiab kampaania aset üle terve Euroopa, mis tähendab, et lisaks Eestile otsivad nurmenukke (Primula veris) kokku ligi 30 riiki.

Kuigi lõuna pool on nurmenukuvaatlused juba paar kuud kestnud, on kevad lõpuks ka Eestisse jõudnud ning nurmenukud meilgi õitsema hakanud. Korraldajad Tartu Ülikoolist kutsuvad üles kõiki huvilisi üle Eesti nurmenukke vaatlema. Tegevus on sobilik kõigile!

Miks vaadelda nurmenukke?

Nurmenukud on heaks mudelliigiks, et uurida maastikumuutuste ja elupaikade kao mõju niidukooslustele ja seal kasvavatele putuktolmlevatele taimedele. Uurides nurmenukke, saame teha järeldusi ka teiste sarnaste taimede käekäigu ja ümbritseva looduse seisundi kohta.

Nurmenukkude uurimisel jäi juba Charles Darwinile silma, et neil on kahte tüüpi õisi - ühel asetsevad tolmukad kõrgemal ja emakakael madalama, teisel tüübil aga vastupidi. Kõrgete tolmukate ja madala emakakaelaga õisi kutsutakse S-tüüpi õiteks, madalate tolmukate ja kõrge emakakaelaga aga L-tüüpi õiteks. Sellise õitevahelise erinevuse põhjuse väljamõtlemine pakkus Darwinile suurt rahuldust. Nimelt aitab erinevate tüüpide olemasolu ehk erikaelsus kaasa iseviljastumise vältimisele ning mitmekesisuse tagamisele. Vaid teiselt tüübilt pärit õietolm suudab nurmenuku edukalt viljastada.

Hea tervise juures olevas nurmenukukogumikus peaks esinema mõlemat õietüüpi umbes võrdselt. Seega on õietüüpide tasakaal sobiv indikaator nurmenukkude heaolu kohta ja just seda õietüüpide tasakaalu uurime ka meie praeguse kampaaniaga.

Esimesed tulemused ja laienemine Euroopasse

2019. aastal vabatahtlike abiga kogutud andmed viisid põnevate ja üllatavate tulemusteni, mis avaldati teadusajakirjas Journal of Ecology. Huvitaval kombel on Eesti nurmenukkude seas rohkem just S-tüüpi nurmenukke ja tüüpidevaheline tasakaal on rohkem paigast ära inimasustusele lähemal kasvavates nurmenukukogumikes. Tulemused annavad mõista, et ehkki Eestis on nurmenukke veel arvukalt, peaksime siiski muret tundma nurmenuku ja tema kasvukohtade käekäigu pärast ja püüdma nurmenukule sobilikke elupaiku säilitada.

Eesti nurmenukkude uurimisel saadud tulemused on väga intrigeerivad ning varem pole erikaelsuse uurimisel selliseid tulemusi leitud. Seetõttu toimub tänavu kampaania üle Euroopa kõikjal hariliku nurmenuku levikualal. Uurides nurmenukke veelgi suuremal alal, saame teada, kas sarnased mustrid esinevad üle Euroopa või on Eesti nurmenukud muust Euroopast erinevad.

Kampaania on paljudes riikides soojalt vastu võetud ning praeguseks on vaatlusi tehtud üle 1500 korra ning vaadeldud juba ligi 110 000 taime õisi. Eriti usinalt on nurmenukke vaadeldud Suurbritannias, Tšehhis ja viimase nädala jooksul ka Lätis.

Kuidas osa võtta?

Osalema on oodatud kõik ning eelteadmisi ega lisavarustust pole tarvis. Tuleb leida vaid nurmenukkude kasvukoht ja piiluda saja taime õie sisse ning õietüüpide arvud kirja panna. Vaatluse saab sisestada otse nurmenukuveebi nurmenukk.ee/vaatlus või printida välja ankeet paberkujul ning andmed hiljem veebi sisestada. Kui endal ei meenu ühtegi nurmenuku kasvukohta, võib uurida veebilehte elurikkus.ee ning otsingusse panna nurmenukk. Sealt avaneb vaade kaardile, kuhu on märgitud nurmenukkude leiukohtade punktid.

Küsimuste korral kirjuta info@nurmenukk ja uuri lisaks veebilehelt nurmenukk.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta