UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse lisati täna pärastlõunal ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine. Lootsikul on Soomaa elanike seas olnud harukordne tähtsus, see on olemuslik osa siinsest kultuuripärandist.

Eesti on UNESCO nimekirjas alates tänasest viie kultuurinähtusega: Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusauna traditsioon ja ühepuulootsiku ehitamine ning kasutamine Soomaal.

"Meie UNESCO nimekirjas olevate kultuurinähtuste – Kihnu kultuuriruum, laulu-ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusaun ja ühepuulootsik – mitmekesisus näitab ilmekalt, kui rikkalik on meie pärand. See on tunnustus nii meie traditsioonidele kui ka nendele, kes tänapäeval teevad pingutusi, et need traditsioonid oleksid hoitud," ütles kultuuriminister Tiit Terik.

Ühepuulootsiku UNESCO vaimse kultuuripärandi andmise üks algatajatest Aivar Ruukel ütles, et Eesti kultuuripärandi nähtus pääses nimistusse esimest korda pärast 2014. aastat ja lisas, et Soomaa on nüüd Kihnu, Setomaa ja Võrumaa kõrval UNESCO-peres. 

"Ühepuupaatidel on meie kui rahvuse identiteedis ja kultuuripärandis silmapaistev roll. See on osa meie ajaloost, juurtest ja kujunemisloost. Tänases kultuuriruumis on see äärmiselt tähelepanuväärne, et osa Soomaale omasest pärandist on jõudnud nimistusse," ütles Ruukel ja lisas, et nimistusse kandmine on suur tunnustus ka haabjate ehitajatele.

Just ehitajad kannavad endas Soomaa lootsikumeistrite sajandite tagust kultuuripärandit.

Ruukel selgitas, et ühepuulootsik on painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline ühest puust õõnestatud paat, mis on traditsiooniliselt valmistatud haavapuust.

"Ühepuulootsiku ehitus on terviklik ja tehniliselt keerukas protsess, mis algab sobiva puu leidmisega ning lõpeb paadi vettelaskmisega," märkis Ruukel. 

Oliver Loode, UNESCO taotluse koostamise projektimeeskonna liige ja põlisrahvaste asjatundja, kinnitas, et Soomaa haabjakultuuri jõudmine UNESCOsse on tähelepanuväärne ka meie soome-ugri hõimurahvaste, aga ka laiemalt maailma põlisrahvaste kontekstis.

"Paljudel neist on oma ühepuupaatide traditsioon, kuigi nende koduriigid – näiteks Venemaa, Kanada ja USA – ei ole veel ratifitseerinud UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni. Võimalik, et Soomaa haabja innustav näide paneb ka neid rahvaid oma ühepuupaate rohkem väärtustama ja oma riikidele kõrgemaid ootusi seadma," sõnas Loode. 

Vesisel ja suurte üleujutuste poolest tuntud Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul Soomaal on ühepuulootsik tänaseni liikumis- ja transpordivahendina kasutusel, olles suurvee ajal sobilik sõiduriist. See on Pärnu ja Viljandi maakondade piirile jääva Soomaa rahvuspargi sümboliks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta