Tallinna kaasava eelarve hääletusel osutusid edukaks projektid, mis toovad linnaruumi juurde rohelust, välijõusaale ja mugavusi parkidesse ning muudele puhkealadele. Hääletuse tulemused näitavad, et linlased hindavad elurikast keskkonda ja vabas õhus toimuvaid tegevusi.

Tallinna linnavalitsus kinnitas istungil kaasava eelarve hääletuse tulemused. Igal vähemalt 14-aastasel Tallinna elanikul oli hääletusel kaks häält, mille sai anda enda linnaosas esitatud ideedele. Igaüks sai osaleda hääletusel selles linnaosas, kus on tema elukoht rahvastikuregistri järgi.

Hääletusel osales kokku 11 140 Tallinna elanikku. Neist valdav osa, 10 777 linlast andis oma hääle elektroonselt ning 363 paberil. Kaheksas linnaosas oli hääletusel kokku 132 kaasava eelarve ideed. Kolmandik hääletusele läinud ideedest puudutas linnakeskkonda, lastele ja noortele on suunatud viiendik ja samuti viiendik algatusi on mõeldud parandama sporditaristut. Kõigi esitatud ideedega saab tutvuda veebilehel tallinn.ee/kaasaveelarve.

Igas linnaosas enim hääli saanud projekt saab rahastuse linna 2022. aasta eelarvest ja läheb järgmise aasta jooksul teostamisele. Kaasava eelarvega viiakse igas linnaosas ellu vähemalt üks projekt aastas, mille linnaosa elanikud on ise välja pakkunud ja ise valinud. Kui mõnes linnaosas läheb võiduidee teostamine maksma vähem kui kaasava eelarve tarbeks eraldatud summa, hinnatakse võimalusi teostada ka hääletusel teiseks jäänud idee.

Tallinna kaasava eelarve realiseerimiseks 2022. aastal on kavandatud üks miljon eurot. Võrreldes eelmise aastaga on summa kasvanud 200 000 euro võrra. Kogusummast kolmveerand jaotatakse linnaosade vahel võrdselt ning veerandi jaotamisel võetakse arvesse linnaosa elanike arvu jooksva aasta 1. juulil.

 

Hääletuse võitjad linnaosade kaupa:

 

Haaberstis võitis algatus rajada nägusad ja keskkonnasõbralikud rannatualetid ja välidušid Kakumäe randa. Idee kohaselt rajataks Kakumäe randa kõigile tasuta kasutamiseks ilus paviljon, kus on vee ja äravooluga tualetid, välidušid, joogikraan, ema-lapse tuba ja lukustatavad kapid, mis parandaks ranna kui ajaveetmiskoha väärtust erinevate vajadustega inimestele.

Kesklinnas võitis algatus istutada rohkem puid kesklinna parginurkadesse, tänavaäärtesse ja ristmike vahelisi muruplatse, mis on linna omanduses. Kõrghaljastus aitab leevendada suvist kuuma ning elanikel olla ja liikuda puude varjus, aitab neutraliseerida linnaelanike ökoloogilist jalajälge, summutab müra ning teeb linna ilusamaks ja hubasemaks.

Kristiines tuli esimeseks idee rajada linnaossa kolm muudetavate raskustega välijõusaali, mis annavad võimaluse teha vabas õhus aasta ringi sama kvaliteetset jõutreeningut kui sisejõusaalides. Ettepaneku järgi hakkaksid välijõusaalid paiknema aadressidel Tedre 58, Sõstra 1a ja Kännu 86.

Lasnamäel võitis idee rajada parkides asuvate suuremate mänguväljakute lähedale avalikud tualetid. Kavas on rajada statsionaarsed tualetid Pae ja Kivila parki.

Mustamäel tuli esimeseks idee rajada Sütiste metsa Tervise 21 spordihoone juurde välijõusaal, mis oleks sama kvaliteetne ja mugav kui hea sisejõusaal.

Nõmmel anti Nõmme suusahüppetorni K50 hüppemäe (Vana-Mustamäe 16) visioonile, mis lisaks hüppetorni kõrgemale korrusele laiendatud platvormi, kust saaksid silmapiiri vaadelda lisaks sportlastele ka piirkonna elanikud ja teised huvilised. Kuna võiduidee eeldab ainult projektdokumentatsiooni koostamist, siis teostatakse kaasava eelarve vahenditest ka hääletusel teiseks jäänud projekt rajada Nõmme rongi- ja bussipeatustesse rattaparklaid ja rattamaju.

Pirital võitis inimeste poolehoiu idee rajada Pirita Majandusgümnaasiumi õuealale mitmekesine õuesõpet soodustav koolipark, kus oleks muu hulgas ronimisatraktsioonid, istumisalad ja ratastele osavusrajad. Õueala annaks võimalusi suhelda ka pärast koolitunde ja soodustada värskes õhus viibimist, samal ajal kinnistades koolis õpitut, nagu maha joonistatud maakaart või korrutustabel.

Põhja-Tallinnas võitis idee rajada jaapanipärane jätkusuutliku liigikooslusega minimets. Mitmekesine tihe minimets meelitaks ligi putukaid ja linde, suurendaks bioloogilist mitmekesisust, vähendaks õhu saastatust ja mürataset. Isereguleeruva ja kiiresti kasvava minimetsa idee on alguse saanud Jaapani botaaniku ja taimeökoloogi Akira Miyawaki töödest. Sellised ökosüsteemid on kliimaeesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega. Linnaosas andis 1631 inimest kokku 2710 häält, mis jagunesid 11 hääletusele pandud idee vahel.

Sarnased artiklid