Kuna naiste tunnipalk on meestest väiksem ja nad töötavad sagedamini väiksema koormusega, teenivad naised meestest oluliselt vähem. Eelmise aasta lõpus teenisid mehed ühes kuus keskmiselt 300 eurot ehk 21% rohkem kui naised, kommenteerib Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist.

Naised teenisid eelmisel aastal ühes töötunnis 15% vähem kui mehed. Kuna naiste töötundide arv on väiksem, teenivad naised meestest oluliselt vähem. Osalise ajaga töötab naistest 16%, meestest aga 7%. Eelmise aasta lõpus oli naiste kuupalk 17% võrra madalam kui meestel ehk mehed teenisid naistest 300 eurot ehk 21% rohkem. Kõige suurem oli palgalõhe 2020. aastal Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Hiiumaal, kus naised teenisid meestest veerandi võrra vähem. Kõige võrdsem oli tulutase meeste ja naiste vahel Ruhnu saarel, kus naised teenisid 5 protsenti meestest vähem.

Palgalõhel on palju põhjuseid ja mõned neist on ka positiivsed

Mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajate hulgas on mehi 63% ja ettevõtjate seas 70%. IT valdkonnas, kus keskmine palk on ligi kaks korda Eesti keskmisest kõrgem, on 2/3 töötajatest mehed. Naised töötavad sagedamini teeninduses, näiteks majutuses ja toitlustuses, kaubanduses ja hariduses, kus palgad on keskmisest väiksemad. Naiste ja meeste erinevad ametid ühe sektori sees seletavad suurt palgaerinevust finantsvaldkonnas.

Palgalõhe on suur nendes Euroopa riikides, kus on kõrge naiste tööhõive – lisaks Eestile ka näiteks Saksamaal, Austrias ja Tšehhis. Kui paljudes riikides on suur osa naistest tööl käimisest loobunud, siis Eestis käib 78 protsenti naistest vanuses 20-64 tööl.

Laste ja teiste pereliikmete eest hoolitsevad pigem naised kui mehed. Naised teevad päevas tasulist tööd vähem ja koduseid töid rohkem kui mehed.

Soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Eesti pikk ja soodne vanemapuhkus, mida kasutavad valdavalt naised. Lapsehoolduspuhkusel olijatest on 96% naised. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule.

Sõjapõgenikud suurendavad naiste tööhõivet

Töötukassas on ennast tänaseks registreerinud umbes 4000 Ukraina sõjapõgenikku, neist 92% on naised. Siiani on Töötukassas registreerunutest töö leidnud 500 põgenikku. Töötukassas on hetkel saadaval 9500 vaba töökohta, CV Online portaalis 2500 töökohta. Tööjõu pakkumise kasv naiste hulgas vähendab tööjõupuudust ja palgasurvet teeninduses. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine brutokuupalk sel aastal 6,5 protsendi võrra.     

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta