Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.

Peale tagasihoidlikumat 2020. aastat on rändemaht taastunud: võrreldes eelmise aastaga suurenes sisseränne 20% võrra ja võrreldes 2019. aastaga 7% võrra, ent väljaränne jäi kolmandat aastat järjest 12 000 piiresse. 20 000 sisserändajat on suurim näitaja peale residentsuse indeksi kasutuselevõttu 2015. aastal. Hüpe ei ole samas kuigi järsk, edestades 7% võrra nüüdsest teist kohta hoidvat 2019. aastat. Kokku jäi eelmisel aastal Eestisse elama 7043 inimest rohkem kui siit lahkus, mida on napilt vähem kui esikohta hoidval 2018. aastal, kui rändesaldo oli 28 inimese võrra suurem.

Sisserände tõttu on viimase viie aasta jooksul Eestile lisandunud 28 524 elanikku. Jätkuvalt osaleb rändes rohkem mehi kui naisi: 60% sisserändajatest ja 58% väljarändajatest olid mehed. Sisserändajate keskmine vanus 2021. aastal oli 35, väljarändajatel 34 eluaastat.

 

Lähte- ja sihtriigid püsivad muutumatuna

 

Statistikaameti residentsuse indeksi metoodika arvestab nii registreeritud kui registreerimata rännet, kuid viimase puhul ei selgu alati, kust riigist tuldi või kuhu riiki mindi – seda eriti Eesti ja Euroopa Liidu kodanike puhul, kes tihti rändavad Euroopa Liidu sees ilma rännet registreerimata. Seega jääb alati teatud hulk lähte- ja sihtriike tuvastamata. 2021. aastal Eestisse saabunutest on 30% kohta lähteriik teadmata ning 34% liikus meile teadmata sihtriiki.

Traditsiooniliselt rännati 2021. aastal kõige enam Soome ja Soomest, vastavalt 3227 (39,2%) inimest sinnapoole lahte ja 2790 (20,5%) inimest siiapoole lahte, ehk rändesaldo jäi meie poolt vaadates enam kui 400 inimesega miinusesse. Sisserände mõttes järgnesid Ukraina, kust saabus 2525 (18,5%), ja Venemaa 1515 (11,1%) inimesega. Selline esikolmik on püsinud juba aastaid, kusjuures Soome osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud ning Ukraina ja Venemaa oma suurenenud. Esikuuikusse jõudsid veel Suurbritannia, Saksamaa ja Läti, kust kõigist tuli Eestisse umbes 600 inimest. Ka need riigid püsivad pidevalt sisserände esikuuikus. Väljaränderiikide valik on sarnane – lisaks eespool mainitud Soomele, kuhu lahkus iga neljas väljarändaja, rännati veel Venemaale (596 ehk 7,2%) ja Ukrainasse (542 ehk 6,6%), järgnevad Saksamaa, Läti ja Suurbritannia.

 

Eesti kodanike rändesaldo oli positiivne

 

Nii sisse- kui väljarändajate seas oli kõige enam Eesti kodakondseid: vastavalt 7056 ja 6950, ehk eestimaalasi saabus riiki 106 võrra enam kui siit lahkus. Viimase viie aasta arvestuses on Eestisse saabunud 1526 Eesti kodakondsusega inimest rohkem kui siit lahkunud. Jätkuvalt kasvas Ukraina ja Venemaa kodanike sisseränne: neid saabus vastavalt 3047 ja 1860 ning lahkus 612 ja 808. Riigid, kust saabus üle 500 sisserändaja, olid ka Läti, Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa. Absoluutarvudes kasvas sisserände abil kõige enam Ukraina kodanike arv, kelle rändesaldo on 2435. Ukrainale järgnesid Venemaa (1052), Valgevene (403) ja Prantsusmaa (298). Kõige rohkem vähenes Soome kodanike arv, kuid sedagi vaid 34 võrra. Suhtarvudes (tingimusel, et rändas vähemalt kümme inimest) asus Eestisse elama kõige enam Moldova kodanikke (14 sisserändajat ühe väljarändaja kohta). Aserbaidžaani, Pakistani ja Valgevene kodanikke saabus kõiki 8 sisserändajat ühe väljarändaja kohta.

 

Lahkuvad noored eestlased, naasevad vanemad ja väikelapsed

 

Viimase viie aasta jooksul on Eesti kodanike rändesaldo olnud valdavalt positiivne. Samas on teada, et välja rändavad pigem noored inimesed ning naasevad pigem vanemaealised. Erandiks ei olnud ka 2021. aasta, kui 10–30-aastaste Eesti kodanike seas oli rändesaldo negatiivne, kuid teistes vanusegruppides positiivne. Kõige rohkem naasis 2021. aastal Eesti kodanikke Soomest (47%), Suurbritanniast (10%) ja Venemaalt (8%). Kõige rohkem lahkuti samuti Soome (62%), Venemaale (8%) ja Suurbritanniasse (5%). Üldiselt osaleb Eesti kodanikke rändes nii suhtarvult kui ka absoluutarvudes üha vähem. Viimase viie aasta Eesti kodanike keskmine osatähtsus sisserändes on 41% ja väljarändes 58%. 2021. aastal olid need arvud vastavalt 36% ja 55%.

* 2021. aasta rändestatistikas kajastub vaid 2021. aasta püsiränne, mis tähendab, et isik on elanud või kavatseb elada Eestis kauem kui 12 kuud. 2022. aasta veebruaris alanud sõda Ukrainas ja selle tulemusena Eestisse jõudnud sõjapõgenikud ei kajastu hetkel rändestatistikas. Järgmise aasta rändestatistika ilmub 2023. aasta maikuus ning sõjapõgenike ränne avaldub siis. Rände maht sõltub sellest, kui paljud põgenikud on otsustanud püsivalt Eestisse elama jääda.

Operatiivselt jagab infot politsei- ja piirivalveamet, kelle andmetel on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 37 202 Ukraina sõjapõgenikku (11.05.2022 seisuga). Riiki on sisenenud ligi 58 556 Ukraina sõjapõgenikku, 21 354 neist olid transiidil. Lisainfo.

Lugu on pärit Statistikaameti blogist.

Sarnased artiklid