Teisipäeval, 5. juulil kohtub esimest korda Tallinna poolt kokku kutsutud 14-liikmeline, laiapõhjaline ja eri huvigruppe koondav Pääsküla raba kaitseala nõukoda, mis hakkab nõustama Pääsküla raba kaitsekorralduskava koostamist ja selle rakendamist.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 2. juuli 2022
- Foto: Pääsküla raba / Pressifoto
Pääsküla raba ja seda ümbritsevad metsad moodustavad Tallinna ühe suurema tervikliku ja liigirikka roheala, sealjuures on raba kaitsealalt leitud 63 kaitsealust liiki. Aastakümnete pikkune kuivendamine on aga rabale iseloomulikke kooslusi vähendanud ning piirkonna tuleohtlikuks muutnud.
„Tallinn on üks väheseid Euroopa pealinnu, millel on omad rabad ja peame neid hoidma. Selleks, et Pääsküla raba kaitseala endisi looduskooslusi taastama hakata, on vaja enne analüüsida, kuidas selleks vajalikud tööd teisi kaitseala funktsioone mõjutavad. Kõik kaitseala väärtused ja nende säilitamiseks või taastamiseks vajalikud tööd tuleb panna kirja kaitsekorralduskavasse ja selle koostamisse on mõistlik kaasata kõik kaitsealal eri huvisid omavad osapooled. Selleks ongi Tallinna linn kokku kutsunud Pääsküla raba kaitseala nõukoja,“ selgitas abilinnapea Vladimir Svet.
Nõukoja esimese koosoleku päevakorras on Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava 2022–2031 tööversiooniga tutvumine ja augustisse planeeritavate kaitsekorralduslike tööde ülevaade.
14-liikmeline nõukoda on moodustatud Tallinna linnavalitsuse spetsialistidest, Saku valla, Keskkonnaameti, MTÜ Päästame Eesti Metsad, Nõmme Tee Seltsi, Nõmme Seltside Koostöökoja, Nõmme Loodusmaja, Tallinna Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajatest.
Veel 19. sajandi lõpus oli Pääsküla raba kuivendamata ja looduslik, aga 20. sajandi jooksul võeti rabast turvast ja rajati palju kuivenduskraave ning nende mõjul kujunesid alale sookoosluste asemel kõdusoometsad. „Sooaladel on süsiniku sidujana kanda oluline ökoloogiline roll, maailmamere kõrval on sood ainsad ökosüsteemid, mis talletavad suurel määral atmosfääris ringlevat süsinikku. Rabad on ka paljudele liikidele ainus elupaik või rändepeatus- ja sigimispaik ning paljud lagesoode liigid on jäänud haruldaseks,“ sõnas Tallinna Keskkonnahoiu ja -Korralduse osakonna kaitsekorralduse peaspetsialist Lauri Klein.
„Seni, kuni endistesse sookooslustesse veetud kuivenduskraave ei suleta, kuiveneb ala loodus edasi ja seejuures väheneb nii elurikkus kui suureneb ka põlenguoht. Seetõttu on väga oluline asuda esimesel võimalusel Pääsküla raba kaitsealale rajatud kuivenduskraave paisudega sulgema, et tõsta rabas langenud veetaset ja seeläbi aidata sookooslustel taastuda,“ lisas Klein.
274,3 ha suurune Pääsküla raba kaitseala loodi 2013. aastal eesmärgiga kaitsta piirkonna väärtuslikku maastikku ja selle üksikelemente, kaitsealuseid liike ja nende elupaikasid ning tagada inimestele puhkevõimalused. Pääsküla rabas kasvab vähemalt 300 liiki taimi, sh 17 liiki orhideesid, kes on Eestis kõik looduskaitse all. Samuti võib kohata üle 140 linnuliigi, neist looduskaitsealuseid on registreeritud 17. See on ka üks Tallinna kiilirikkamaid paiku, kus on leitud 17 kiililiiki. Lisaks on Pääskülas silmatorkav kimalaste ja liblikate liigirikkus, viimaseid on kokku registreeritud isegi ligi 1000 eri liiki.
2014. aastal koostati esialgne raba kaitsekorralduskava. 2015.–2021. aastatel toimusid loodusväärtuste uuringud ja matkaraja ning teede remont. 2021. aastal läbi viidud veerežiimi uuring jõudis tulemuseni, et raba kooslused on Pääskülas taastatavad. Selgus ka vajalike tööde maht ja ulatus.
Pääsküla raba kaitseala nõukoja eesmärgiks on nõustada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit Pääsküla raba kohaliku kaitseala kaitsekorralduskava 2022–2031 koostamisel ja Pääsküla raba kaitsekorralduslike tööde läbiviimisel.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
