18.-20. veebruaril toimus Riias järjekorras neljas Teeme Ära Maailmakoristuse konverents, mis tõi kokku aktiviste rohkem kui 40 riigist, kus juba korraldatud või plaanis teha oma prügikoristus. Keskkonnateemalisi konverentse tehakse tihti, mis on selles kokkusaamises nii erilist?

Rohkem kui kõigest prügikorjamine

Eestlastena oleme kuulnud, et Teeme Ära on muutunud ülemaailmseks liikumiseks, kuid tihti ei saa me aru, mida see täpsemalt tähendab. Kord aastas peetav nn Puhta Maailma konverents, mis alates 2014. aastast toimub igal aastal erinevas riigis, toob kõik selle võrgustikuga seotud inimesed kokku ning annab võimaluse vahetada kogemusi, teadmisi ning inspireerida üksteist. Kas näiteks teadsite, et Albaanias, kus enne Teeme Ära aktsiooni oli kodanikuaktiivsus üks Euroopa madalamaid, tuli koristama kokku üle 5% elanikkonnast (147 000 inimest) ning kus eestlased kui liikumise algatajad on teatud mõttes rokkstaari staatuses?

Eks Eestiski ole palju kriitikat olnud - kui mõttekas on prügikoristamine, kui see sinna väga lihtsalt jälle tagasi ilmub? Kuid tegu on inimeste ülesäratamisega, igaüks meist saab midagi teha. Pealegi on pärast talgupäeva olukord drastiliselt muutunud - 10 000 tonni prügi ei suudaks me metsade alt kokku koguda ka parima tahtmise korral, seega inimeste suhtumine on paranenud. RMK kulud metsade prügist koristamisele langesid juba järgneval aastal rohkem kui poole võrra ja on nüüd pidevas languses.

Horvaatia koristusaktsiooni esindaja ütles konverentsil, et alles pärast talguid hakati tajuma, kui suur probleem neil illegaalse prügiga on. Britid, kes eelmisel sügisel alles alustasid oma väiksema prügikoristusega, on sellele lisanud kõrvalprojekti: analüüsitakse, mis ettevõtete tootepakendeid prügi seest kõige rohkem leitakse. Näiteks leiti Briti firma Waltersi toodetud kartulikrõpsupakk, mis pärineb aastast 1981! Järgmine samm on nende ettevõtetega suhelda ning paluda muuta oma pakenditootmist, et pakendeid oleks lihtsam ümber töödelda või taaskasutada.

Võõrustajariik Läti, kes 2012. aastal sai koristama tervelt 10% kogu rahvastikust (210 000 inimest), on võtnud eesmärgiks saada aastaks 2018 kõige puhtamaks ja rohelisemaks riigiks maailmas. Konverentsi avamas käinud Läti peaminister Laimdota Straujuma tõi välja, et peamiselt keskendutakse keskkonnahoidlike hangete rakendamisele ning kliimapoliitika arendamisele.

Üheks säravamaks näiteks on Sloveenia, kes pärast 2012. aastal tehtud koristusaktsiooni, millest võttis osa 14% rahvastikust (289 000 inimest), on võtnud suuna prügivabale majandusele. Vähem kui aastaga suutsid aktivistid veenda Ljubljana linnapead loobuma prügipõletustehase loomisest ning hakata arendama hoopis prügivabu lahendusi. Hoogu on juurde saanud mitu konkreetset tegevust, nagu kasutatud riiete kogumine ja vahetus, toidujäätmete vähendamine, taaskasutatavate mähkmete propageerimine jpm. Sloveenia esindaja võttis asja hästi kokku sõnadega: „Poliitikuid on võimalik veenda, kui sul on head argumendid.”

Me teeme seda, mis meile rõõmu toob

Olen omajagu konverentsidel käinud, kuid vähestes neis on õhus olnud nii palju entusiasmi, inspiratsiooni, motivatsiooni. Igat riiki esindav grupp saab mõne minuti aega, et esitleda enda tegevusi. Välja tulevad humoorikad promoklipid ning juhtub sedagi, et araabia muusika saatel haaratakse tantsima kogu konverentsi seltskond.

Kusjuures tegu on inimestega, kes käivad ise prügi koristamas. Need ei ole inimesed, kes käivad konverentsilt konverentsile ja räägivad, kuidas võiksime asju muuta. Need on inimesed, kes on võtnud ette ja sellega algust teinud. Need on inimesed, kes usuvad, et paremad lahendused on võimalikud ja teevad seda, mida saavad. Enamik neist on sealjuures tunda saanud tugevat vastumeelsust, kriitikat ja / või umbusku oma koduriikides.

Iga-aastane Puhta Maailma konverents on koht, kus tajutakse, et koos ollakse osa ülemaailmsest liikumisest ning saadakse innustust jätkata. Vähemolulisem pole ka tõsiasi, et erinevatest maailmajagudest ning kultuuridest inimestega kohtudes saadakse aru, et tegelikult polegi me nii erinevad ning neid, kes soovivad näha puhtamat maailma, on tõesti igal pool: Filipiinidest Egiptuseni ja Keeniast Venemaani.

Anarhist Emma Goldman on öelnud: „Kui ma ei saa tantsida, pole see minu revolutsioon.” Sest lõpuks teeme me just neid asju, mis otseselt või kaudselt meid kuidagi liigutavad.

Lätis toimunud konverentsi aitas toetada Lux Express ning Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta