SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) äsja avaldatud uuringutest ilmneb, et ettevõtjatele maavara kaevandamiseks seatud tingimused on enamasti üldsõnalised ning soovituslikud, mistõttu kannatavad nii kohalikud inimesed kui ka keskkond. Kaevandusi rajatakse ümbruskonna väärtusi, arendusi ja teisi kaevandusalasid arvestamata.

Kaevandamisel tekkivad müra, tolm, liikluskoormus ning muud mõjud põhjustavad sageli ettevõtjate ja kohalike elanike vahel vastuseisu. “Paraku on kaevandajatele seatud tingimused tihti üldsõnalised, mitmetimõistetavad ja soovituslikud - see on võimaldanud ettevõtjatel nii mõnelgi juhul  kontrollimatult tegutseda. Kohalike kogukondade ja keskkonna tervise huvides peaks riik kaevandamise tingimused selgemalt sõnastama ning neid oluliselt tõhustama,” rääkis KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari.

Iga uue kaevandusala avamine otsustatakse kaevandaja initsiatiivil üksikotsusega, laiemat pilti vaatamata. “Näiteks on mõnedes maapiirkondades avatud ridamisi uusi väikeseid karjääre, mille kogupindala on lõpuks väga suur ja võib külakeskkonna hävitada,” selgitas Vaarmari. “Meie ettepanek on lahendada need huvide konfliktid ära maakonna tasandil, hetkel just koostamisel olevates maakonnaplaneeringutes,” lisas Vaarmari.

KÕKi värsked uuringud on leitavad siit:

www.k6k.ee/files/Kaevandamislubade_tingimused_analyys.pdf ja

www.k6k.ee/files/Maavarade_kasutamise_analyys.pdf

2014. aastal alustas Keskkonnaministeerium maapõueseaduse uue eelnõu koostamist, milles on aktiivselt osalenud nii maavarade kaevandajad kui ka Keskkonnaõiguse Keskus. Eelnõu koostamine jätkub 2015. aastal, eelnõu plaanitakse saata Riigikokku pärast kevadel toimuvaid valimisi. Samaaegselt on koostamisel uued maakonnaplaneeringud.

Keskkonnaõiguse Keskus on sõltumatu, avalikes huvides tegutsev ekspertorganisatsioon. Lähemalt KÕKi senisest tegevusest maapõue valdkonnas: k6k.ee/fookuses/maapou

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta