Seoses järsult tõusnud energiahindade ja inflatsiooniga, on suurenenud tarbijate huvi väikeelamute energiatõhusamaks muutmise vastu. Eksperdid selgitavad, millistel juhtudel saab selleks kasutada KredExi väikeelamute rekonstrueerimistoetust ning kuidas leida selleks vajaminev omafinantseering.

„Väikeelamud moodustavad kolmandiku Eesti elamufondist. Seejuures on oluline märkida, et Eesti keskmine energiatarbimine neis on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ühe ruutmeetri kohta kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse kommunikatsioonivaldkonna juht Joonas Kerge. 

Oluline osa Eesti väikeelamutest on ehitatud 1950-1960ndatel, mil projekteerimisnormid olid tänaste oludega võrreldes hoopis teistsugused, mistõttu panustab riik väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse.  „Väikeelamute renoveerimine on mõistlik mitmel põhjusel. Esiteks on võimalik suurendada nende energiatõhusust, mistõttu vähenevad igakuised energiakulud. Teiselt poolt tagab renoveeritud kodu pikaajalisema säilimise ning tänapäevased elamistingimused, mis tõstavad nii kinnisvara väärtust kui ka elanike heaolu,“ selgitas Kerge. 

Toetust saab taotleda nii üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamu või ridaelamu rekonstrueerimiseks. „Ehitis peab olema kantud ehitisregistrisse ning taotleja alaline elukoht. Samuti peab olemas olema omafinantseering selle osas, sest toetusmäär jääb olenevalt projektist 20%-50% vahemikku, ulatudes 20 000 – 40 000 euroni,“ selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse kommunikatsioonivaldkonna juht. 

Säästude kasutamine omafinantseeringu tasumiseks ei pruugi olla kõige otstarbekam

Olenevalt projektist ja tööde mahust võib omafinantseering ulatuda paarist tuhandest kuni paarikümne tuhande euroni. Inbanki laenude ja ja kaartide müügijuhi Evelin Rahkema sõnul tasub hoolikalt kaaluda, mil määral omafinantseeringu katmiseks kasutada olemasolevaid sääste ning millistel juhtudel oleks otstarbekam kasutada panga finantseerimislahendust. “Omafinantseeringu katmisel tasub kõigepealt nõu pidada spetsialistidega, milline oleks tarbijale kõige kasulikum viis omafinantseeringu tasumiseks. Tihtilugu ei soovita selleks kasutada panga abi, kuid samas tasub mõelda, kas kõikide oma säästude kasutamine on parim valik. Näiteks võib juhtuda midagi ootamatut, milleks sääste on märksa rohkem vaja, et tagada igapäevane toimepidevus. Samuti ei peaks projekt pooleli jääma, kuna puudub omafinantseering, sest elamu rekonstrueerimine tasub end kiiresti ära ning sellest tulenev võit võib tihtilugu olla isegi suurem, kui igakuine laenumakse,” selgitas Rahkema. 

Väikeelamu rekonstrueerimise omafinantseeringu katmiseks on võimalik näiteks võtta remondi- või roheenergia laen. “IRemondilaenu saab taotleda erinevateks remonditöödeks, see-eest roheenergia laenu eesmärk on lihtsustada kodude energiatõhususe tõstmist. Viimast võib kasutada nii küttekehade renoveerimiseks, päikesepaneelide või tuulegeneraatori paigaldamiseks, ventilatsioonisüsteemi loomiseks kui ka elektriauto laadimispunkti rajamiseks,” kirjeldas Inbanki laenude ja kaartide müügijuht. 

Mida kaugemal asub elamu suurtest keskustest, seda suurem on toetus

Väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks on KredExile esitatud 2440 taotlust elamu osaliseks või täielikuks renoveerimiseks. Kõige rohkem taotlusi on esitatud Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt, kõige vähem Hiiu- ja Valgamaalt. 

Olenevalt vajadusest ja omafinantseeringu võimalusest saab KredExi väikeelamute rekonstrueerimistoetusega ette võtta nii osalise kui ka täies mahus renoveerimise. „Kuna eesmärgiks on kogu Eesti elamufondi võimalikult suur energiatõhusus, on tervikliku renoveerimise puhul toetusmäär suurem. Samuti on toetuse puhul soositud maapiirkonnad. Mida kaugemal asub elamu suurtest keskustest, seda suurem on toetusmäär ja -toetussumma,“ lisas Kerge. 

Suurema toetusmäära rakendamist toetab ka statistika. „Keskmine toetussumma toetuste eraldamise otsuse põhjal on 7016 eurot, kuid kõige kõrgem keskmine toetussumma on Valga- ja Hiiumaal, ulatused üle 11 000 euro,“ kirjeldas EASi ja KredExi ühendasutuse kommunikatsioonivaldkonna juht.

Inbanki laenude ja kaartide müügijuht nõustub, et huvi kodu energiatõhususe tõstmise vastu on üha suurem. “Keskmine väljastatud roheenergia laenusumma on võrdlemisi suur - pea 11 000 eurot, peegeldades projektide mahukust. Suurem huvi on olnud tarbijate seas, kes elavad just eramutes, mille energiatarbimine on korteritega võrreldes suurem,” sõnas Rahkema. 

Kõige enam taotletakse toetust päikesepaneelide paigaldamiseks, küttesüsteemi renoveerimiseks, fassaadi ja katuse soojustamiseks ning akende vahetamiseks. „90% taotlustest on eri viisil päikesepaneelidega seotud. Näiteks sooviti teha korda ja soojustada katus ning paigaldada juurde päikesepaneelid. Või tehti maja terviklikult korda ja lisaks paigaldati ka paneelid,“ selgitas Kerge. Ta usub, et võimalusel tasub maja terviklikult rekonstrueerida, kuna siis tasub investeering end kiiremini ära. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta