Ligi 45% Eesti elanikest teab kedagi, kes on kogenud lähisuhtevägivalda. Valdav osa lähisuhtevägivalla ohvritest ei ole aga otsinud abi, sest usuvad, et tegu on pere siseasjaga, selgus uuringust.

"IKEA kutsus Eestis ellu sotsiaalse algatuse "Märka vägivalda". Saamaks põhjalikumat sissevaadet, milline on lähisuhtevägivalla olukord Eestis, viisime läbi uuringu. Soovisime mõista, kui paljud Eesti inimesed märkavad lähisuhtevägivalda enda ümber ja teisalt ka uurida, kui paljud inimesed on ise seda kogenud. Uuringu kurb statistika näitab, et umbes pooled Eesti elanikest teavad kedagi, kes on kogenud lähisuhtevägivalda. See on meie jaoks piisav põhjendus sotsiaalse algatuse lansseerimiseks, millega soovime suurendada lähisuhtevägivalla alast teadlikkust, vähendada selle teema stigmatiseerimist ja jagada informatsiooni abi saamise võimaluste kohta,“ sõnas Eesti turu juht Marko Põder. 
 

Lähisuhtevägivalla juhtumid hoitakse üldjuhul privaatsena
 

Uuringust selgus, et pooltel juhtudel (49%) saavad inimesed oma ümbruskonnas aset leidnud lähisuhtevägivalla juhtumitest teada kaua pärast nende juhtumist ega ole seetõttu kuidagi reageerinud. Iga neljas inimene on teadsaamisel abi pakkunud, ent iga viies ei sekkunud juhtumisse kuidagi, kuna ei osanud käituda Enamik (63%) lähisuhtevägivalla ohvreid ei ole otsinud abi, mistõttu jääb suur osa lähisuhtevägivalla juhtumitest koduseinte vahele. 

Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2022. aastal kriisiabikeskustest abi ligi 2000 naist ja Ohvriabi nõuandetelefonile helistati ligi 17 000 korda. Samas puudub statistika selle kohta, kui palju lähisuhtevägivalla juhtumeid jääb avastamata. Lisaks emotsionaalsetele takistustele, nagu häbitunne kogetu pärast, esineb ka äärmuslikke juhtumeid, kus naistel puudub juurdepääs internetile või telefonile, et abi paluda, ning privaatsus, et käia üksinda tualetis või arsti vastuvõtul. Võrreldes naistega otsivad lähisuhtevägivalda kogevad mehed abi isegi veel harvem. 
 

Ligi 32% ohvritest said teistele rääkimisest julgust vägivaldsest suhtest lahkuda
 

Iga teine lähisuhtevägivalla ohver ei otsi abi, sest usutakse, et tegemist on pere siseasjaga, millega tuleb ise hakkama saada. Uuringust selgus ka, et kui inimesed abi otsivad, pöörduvad nad esmalt pereliikmete või sõprade poole. „See statistika näitab, kui oluline on kõrvalseisjatel vägivalda märgata, ära tunda ja ohvrile tuge pakkuda. Vägivald leiab enamasti aset lähisuhetes, mis on andnud alust levinud eksiarvamusele, nagu tegu oleks kahe inimese omavahelise probleemiga. Kuid tegelikult mõjutab lähisuhtevägivald kogu ühiskonda,” sõnas Põder.

Tõstes lähisuhtevägivalla alast teadlikkust ja vähendades selle teema stigmatiseerimist, saavad kõrvalseisjad innustust vägivalda märgata ja ohvrid julgust otsida abi. Ka uuringu tulemused näitasid, et teistele rääkimine annab lähisuhtevägivalla ohvritele teadmise, et nad ei ole oma murega üksi. 32% lähisuhtevägivalda kogenutest said teistele rääkides ka julgust vägivaldsest suhtest lahkumiseks. 
 

Kust saada abi, kui koged lähisuhtevägivalda:

Keeruliste olukordadega on palju lihtsam toime tulla, kui sa pole üksi. Kui otsid abi või vajad tuge, helista sotsiaalkindlustusameti nõuandeliinidele:
• Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7). 
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev 10.00–24.00).
• Lasteabi telefon 116 111 (24/7).
• Tugi vägivallast loobumiseks 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00).
 

Rohkem infot koduvägivalla vastu võitlemiseks ja teadlikkuse tõstmiseks leiad veebisaitidelt www.palunabi.ee ja www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta