EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel koostöös erivaldkondade ekspertidega  valminud uuring toob välja kuus süvatehnoloogia valdkonda, kus Eestil on suurim potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises.

EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas selgitas, et uuringu “Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile” läbiviimisel arvestati autorite poolt Eesti jaoks suurima perspektiiviga süvatehnoloogiate valikul arendamise, tootmise ja kommertsialiseerimise potentsiaaliga ning tehnoloogia laiema sotsiaalse mõjuga.

“Suurim süvatehnoloogiatega seotud potentsiaal on Eesti jaoks leitud olevat enamasti teadus- ja arendustegevuses, kuid olulised eeldused on olemas ka tootmises, kus suurim potentsiaal peitub vesiniku kasutuselevõtus ja biorafineerimises,” ütles Raukas.

Eesti jaoks perspektiivikaimad süvatehnoloogiad või nende kombinatsioonid on uuringu andmetel tehisintellekt ja masinõpe, sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad, vesiniktehnoloogia, liha alternatiivne tootmine, biorafineerimine ja rakutüvede arendamine.

Uuringu autorid toovad välja, et Eesti võimalusi piirab ülisuurte investeeringute vajadus ning Eesti siseturu väiksus. Nõrkuseks on ka puudujäägid koostöös teadlaste ja ettevõtjate vahel, teadustegevuse alarahastus ja ettevõtete väikesed investeeringud ning kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samas tuuakse uuringus välja, et Eesti riigile looks väärtust senisest ulatuslikum patenteerimise kasutamine, mis on senini tugevalt alarakendatud ning mille kompetentsid on liikunud ülikoolidest teadusparkidesse ning teadus- ja arendustegevuse tugistruktuuridesse.

Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonna juht Vaido Mikheim rõhutas, et süvatehnoloogiates nähakse tuleviku majanduskasvu mootorit ning olemasoleva potentsiaali maksimaalne rakendamine on Eestile kriitilise tähendusega.

“Oleme maailmas tuntud edukate iduettevõtete kasvulavana ning ka uute tehnoloogiate väljatöötaja ja kasutusele võtjana. See on tugev alus süvatehnoloogiatel põhineva ettevõtluse arendamiseks, kuid peame ületama ka süvatehnoloogiate kiiremat arengut pidurdavaid kitsaskohti. Valminud uuring on kõikidele osapooltele oluliseks sisendiks ja mõtteaineks,” tõi Mikheim välja.

Uuringus rõhutatakse, et süvatehnoloogiatel on võtmeroll majandusele ja ühiskonnale oluliste probleemide lahendamisel, kuid uute tehnoloogiate mõju on positiivne vaid siis, kui seda otseselt adresseerida. “Näiteks vähendab tehisintellekti kasutamine keskkonnamõju vaid juhul, kui ta on suunatud energiaefektiivsuse suurenemisele. Vastasel juhul suurendab arvutusvõimsuse tõusuga kaasnev energiakulu ühiskonna jalajälge. Samuti toob tehisintellekti areng kaasa tööturu ümberjaotuse ja madalama nõutud kvalifikatsiooniga töökohtade vajaduse senisest veelgi kiirema vähenemise, millega kaasneb omakorda sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine,” sõnas uuringu juhtivekspert Kaupo Koppel Civitta Eestist.

Uuringu “Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile” analüüsi tegi EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel Civitta Eesti AS. Aruande valmimisele aitasid kaasa Arenguseire Keskuse, Tallinna Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja eksperdid.

Uuringu lõppraportit saab lugeda ja alla laadida Startup Estonia kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta