Demograafilised muutused pakuvad väljakutseid kogu ühiskonnale ja sunnivad vastavalt muutustele kohandama ka riikide pensionisüsteeme. Kas sina tead, missuguse Euroopa riigi pensionisüsteemi hinnatakse parimaks ja kuhu paigutub selle edetabelis Eesti?

Pensionisüsteemide konkurentsivõime hindamiseks kasutatakse globaalset Merceri pensioniindeksit, mis võrdleb 43 riigi pensionisüsteemi ning on kasutusel alates 2009. aastast. Võrreldakse pensionisüsteemide adekvaatsust, jätkusuutlikkust ja usaldusväärsust. Eesti asuks indeksi põhjal tehtud arvutuste järgi 13. kohal, kuid siiski on meie pensionisüsteemis võrreldes teistega kitsaskohti.

 

Missugune on hea pensionisüsteem?

 

Üldiselt peetakse headeks pensionisüsteemi mudeliteks neid, kus on oma roll nii jooksvalt finantseeritud pensionil kui ka kohustuslikul ja vabatahtlikul kogumispensionil. Jooksev pension ehk baaspension on mõeldud esmaste vajaduste rahuldamiseks ja seda kaetakse üldjuhul jooksvast maksurahast. Kohustuslik ja vabatahtlik kogumispension on mõeldud sissetuleku säilitamiseks võimalikult sarnaselt pensionieelsele olukorrale. Kui baaspensioni ja kogumispensionite kaasabil õnnestub saavutada ligilähedane sissetulek sellele, mis see oli enne pensionile minekut, võib mudelit või süsteemi pidada eesmärki täitvaks. 

Seda aitab hinnata juba mainitud Merceri pensioniindeks, mis annab adekvaatse ülevaate pensionisüsteemide olukorrast erinevates riikides.

 

Eesti pensionäride olukord pole kiita

 

Eesti pensionisüsteemi iseloomustab asjaolu, et pensionieas saadav netotulu ei ole ligilähedane sellele, mida teeniti enne pensioniiga, olles Euroopa Komisjoni andmetel üksnes 37%. Üldjuhul peetakse normaalseks pensioniks 60-70% eelnevast sissetulekust. Sellest madalam pension tähendab paljude vanuses 65+ inimeste jaoks suhtelist vaesust. Eestis elab 41% pensioniealistest suhtelises vaesuses. Merceri indeksi järgi tehtud arvutuste kohaselt on Eesti pensionisüsteemi skoor 13. kohal 44 riigi hulgas. See tähendab, et meie pensionisüsteem on üldjuhul oma eesmärki täitev, kuid teisalt on selles mitmeid murekohti.

Swedbanki Investeerimisfondide juht Age Petter toob ühe probleemina välja, et Eestis moodustavad pensionivarad umbes viiendiku SKT-st, samas kui OECD riikide kaalutud keskmine on 133,6%. „On selge, et pensionide jätkusuutlikkuse tõstmiseks peab pensionidesse hakkama suuremal määral panustama, seda siis kas tööandja pensioni näol või tuleks julgustada inimesi ise panustama rohkem III-sse sambasse, et pensionieas oleks mõnevõrra kergem,“ sõnas Petter

Tema sõnul näitavad erinevate riikide kogemused, et II ja III sambal ehk vabatahtlikul kogumispensionil on vägagi oluline roll pensionipõlves hakkama saamisel. Eesti II samba hõlmatus 66% ja III samba hõlmatus 20% on Petteri hinnangul liialt väikesed ja paljusid inimesi võib tabada pensionieas vaesusrisk. Petter soovitab mõelda III sambaga liitumise peale igaühel, kes vähegi pensionipõlve pärast muret tunneb, sest selle sissemaksed on täielikult inimese enda kontrolli all.

 

Parimaks peetakse Hollandit

 

Merceri 2023. aasta andmete põhjal on paremuselt kolmas pensionisüsteem Taanis, mille II sammas on töötamispõhine ning mida eelfinantseeritakse kindlaksmääratud maksetega. Tööandja tasub 2/3 maksest ja töötaja 1/3. Seejuures on II sambaga liitunute osakaal 90%. Keskmine taanlane saab pensionile jäädes umbes 80% enda pensionieelsest sissetulekust. Ka Taani vaesusrisk on OECD üks madalamaid ja pensionifondi varad on lausa üle 200% SKP-st.

Samasugust II sambaga hõlmatute osakaalu näitab esimese koha omanik Holland, kus pärast pensionile minekut sissetulekud ei vähenegi. See tähendab ka, et sealsete vanemaealiste seas praktiliselt vaesusriski ei olegi. OECD andmetel on Holland Islandi ja Taani järel madalaim eakate vaesusriskiga riik. Pensionivarade kogumahult jääb Holland globaalses vaates alla üksnes Suurbritanniale, USA-le ja Austraaliale.

Mõistagi on mõlemas riigis kasutusel ka individuaalsed pensionikogumisskeemid ehk III sammas nagu ka Eestis.

 

Tuleks vaadata maailmapraktikaid

 

Swedbanki pensionifondide juhi sõnul ei saa me loomulikult hakata kopeerima teiste riikide süsteeme, sest iga riigi taust ja süsteemid on erinevad. On selge, et Taani ja Hollandi pensionijõukus on seotud sellega, et nad ei ole olnud okupeeritud. Siiski on tema hinnangul vajadus vaadata maailmas ringi ja analüüsida, mida tehakse mujal teisi ning mida on mõistlik üle tuua, et tänased pensionikogujad ei peaks sattuma pensionivaesusesse.

Sarnased artiklid