Olla vaba ja iseseisev tähendab, et inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt.

Mäletan lapsepõlvest ühte suvepäeva, mil ema kutsus mind tuppa televiisorit vaatama ja seal tähtsate nägudega onud ja tädid teatasid, et nüüd tuleb vabadus ja iseseisvus ja mulle tundus, et me kõik langesime ekstaasi.

Kas saame öelda, et täna ligi 20 aastat hiljem oleme individuaalsel tasandil iseseisvad ja vabad? Üks asi on see, mis on kirjas meie põhiseaduses, teine ja oluliselt tähtsam aga see, kuidas inimesed ennast tegelikult tunnevad. Kas me tunneme ennast reaalselt iseseisvatena ja vabadena? Kas aitame kaasa sellele, et noored oleksid igas mõttes iseseisvad?

Mida tähendab minu jaoks olla vaba ja iseseisev? Põhimõtteliselt tähendab see ühte ja seda sama asja. Inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt.

Jaotan iseseisvust emotsionaalseks, sotsiaalseks, psühholoogiliseks, vaimseks, materiaalseks, kognitiivseks ja virtuaalseks. Võime on oskus, kogemus ja valmisolek tegutseda.

Inimene on emotsionaalselt iseseisev, kui ta on võimeline tajuma, kasutama, mõistma ja juhtima oma emotsioone. Ta on emotsionaalselt intelligentne sh teiste suhtes empaatiline. Teda ei paina hirmud, teda ei juhi armukadedus, raev, viha, kättemaks, ahnus jt destruktiivsed emotsioonid ja seisundid.

Sotsiaalne iseseisvus tähendab võimet luua, hoida ja lõpetada inimsuhteid. Tähendab võimet vabandada, andestada ja ennast vajadusel kehtestada. Võimet teisi kaasata, innustada, kannustada, olla juhtivas ja järgivas rollis. Tähendab võimet mitte sattuda sõltuvusse mõnest grupist või sektist. Tähendab võimet omada erineva taustaga (sooline, vanuseline, kultuuriline, rassiline jms) inimestega lähedasi suhteid.

Psühholoogiline iseseisvus on võime ära tunda psühholoogilisi protsesse ja seisundeid; teadlik olek oma ego kaitsemehhanismidest jt inimpsüühika seaduspärasustest, mis mõjutavad näiteks meie käitumist, mõtlemist, tajumist. Psühholoogiliselt iseseisev inimene on teadlik oma dispositsioonidest (väärtused, aated, ideaalid, hoiakud, müüdid, tabud, hirmud, ihad) ja ta tunnistab ning aktsepteerib seda, et õigeid vastuseid on mitmeid ning igaühel on õigus oma arvamusele.

Vaimne (spirituaalne, hingeline) iseseisvus tähendab seda, et inimene on rahu leidnud, tema elumõte on paika loksunud. Ta teeb vahet sellel, mida ta vajab ja mida ta tahab. Tema mõtted, kõne ja teod on kooskõlas. Temas on valmisolek ja soov teisi aidata. Ta püüdleb suurema eneseaktualiseerimise poole. Ta on ühenduses oma kaasasündinud omaduste, loovuse, aktiivse loomuse ja headusega, millega kaasneb vajadus muuta iseenda elu ja maailma paremaks. Selline inimene tunnetab transpersonaalsust, usaldab oma sisetunnet, liigub oma mina ületamise suunas (self transcendence) ja tunneb ennast vabana.

Materiaalses mõttes iseseisev inimene saab end näiteks töölt lahti võtta ja minna 3 kuuks reisima või jääda pooleks aastaks koju. Tal ei jää midagi olulist tegemata, nt sõita sõbrale või pereliikmele välisriiki külla. Ta saab tegeleda oma hobide, kire, kaastunde ja missiooniga ega lükka nendega tegelemise algust edasi. Tema perekonna esmavajadused on rahuldatud, neil on olemas kodu ning puudub pidev rahaline mure homse päeva suhtes. Ta on leidlik ning ettenägelik tuleviku suhtes.

Kognitiivses (intellektuaalses) mõttes iseseisev inimene omab võimet leida infot selle kohta, mis teda huvitab ja oskab tegutseda operatiivselt. Ta saab aru filosoofiast, kunstist, teadusest, vaimsusest, abstraksest ja praktilisest, samuti mõistab kasutada juhendeid, õpikuid, retsepte. Selline inimene saab aru vähemalt kolmest erinevast keelest ja ta orienteerub nii ajas kui ruumis. Ta oskab peast arvutada ega jää hätta elulistes situatsioonides. Tal on olemas elementaarsed probleemi lahendamise oskused, sealhulgas kriitiline ja süsteemne mõtlemine.

Virtuaalses mõttes iseseisev inimene omab võimet suhelda digitaalselt nii era-, töö-, kui huvialaselt. Ta oskab digitaalselt näiteks maksta arveid, allkirjastada lepinguid, täita tuludeklaratsiooni, osaleda valimistel. Selline inimene ei lange virtuaalsete ahvatluste ohvriks, vaid oskab põhiteadmiste tasemel viiruseid tõrjuda, tarkvara installeerida ja arvutit hooldada. Vajadusel saab ta hakkama interneti sisu loomisega ning suudab hoida oma era- ja tööasjad kontrolli all ka üle võrgu teiselt poolt maailma.

Vaata ka Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirja "Kogukonnad".

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta