Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud 230 540 kahepaikset. Tänavu aitasid vabatahtliku 24 347 konna sigima. Konnatalgud toimusid 37 paigas üle Eesti, kus konnaränne ristus autoteega ja oleks sigimisteekonnal kahepaiksetele tõenäoliselt surmavalt lõppenud. Kahepaiksed on ökosüsteemi oluline osa ja kõik Eesti konnad on looduskaitse all.

Kõige enam päästeti kärnkonni, kuna erinevalt teistest konnades nad kõnnivad, mitte ei hüppa, ja on seega sõiduteedel pikemat aega. Üle tee sai sigima toimetatud üle 20 000 kärnkonna. Kõige enam kahepaikseid abistati Porkunis Lääne-Virumaal, kus üle tee sai 5517 konna, Põltsamaal 3896 ja Assaku-Jüri teel Rae vallas 2680 isendit. Päästeaktsioon oli konnarohke ka Tartus Ihastes ja Aegviidus Nelijärvel. Ihastes ja Tallinnas Astangul käisid talgulised väljas üle 100 korra.

Kohalikud organiseerivad vabatahtlikke konnatalguid kohtades, kus toimuvad suuremad ränded. ELFi töötajad jagavad kõigile huvilistele igal kevadel infot, et huvilistel oleks teadmised ja oskused, kuidas kahepaiksete päästmine oleks ohutu. Vabatahtlikud loendavad ja määravad konnad liigiti, mis on vajalik info teadlastele ja kindlasti ka teede planeerijatele. Samal ajal õpivad inimesed meie kahepaikseid paremini tundma. Lisaks panid mõned kohalikud omavalitsused sõiduteed migratsiooni ajaks kinni ja transpordiamet pani riigiteedel olevatele rändekohtadele hoiatussildid.

Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele konnadele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ja saada ülevaade nende rändepaikadest terves Eestis. Algatust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata selle aasta konnatalgute fotogaleriid

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta