Kolahoovide liikumine sai alguse Inglismaalt, kus sõjas kannatanud linnades tuli pakkuda pere kaotanud alaealistele tegevust, mis aitaks neil üle saada sõja põhjustatud traumadest. Seal levis see tasahilju üle Euroopa, vastandudes praegustele reguleeritud eeskirjade järgi ehitatud standardsetele ja igavatele mänguväljakutele. Kolahoovi põhimõtete järgi loovad lapsed oma mänguala ise, kasutades täiskasvanud mängujuhi järelvaatuse all selleks tööriistu ja materjale. Kolahoovis ei ole tegevused ette kirjutatud, lapsed õpivad tegevuse käigus elementaarseid tööriistu kasutama, koos mängima ja tegutsema. Praeguses nutitelefonisõltuvuse ajastus on kolahoov kui värskendav paus, kus saab rakendada muidu tselluliidiks muutuvat aju.
Tartus rajati esimene kolahoov 2022. aastal. Sellest ajast saadik on MTÜ Lapsed Õue tegelenud kolahoovinduse idee propageerimisega ja metoodika täiendamisega. 2023. viidi kolahoovi koolitus läbi STEP noortega (juba seadusega pahuksisse minna jõudnud noortega). Kolahoovi viidi läbi ka Supilinna päevadel.
Peamised osad kolahoovid on nn. lahtised osad. Mida lapsed võivad oma nägemuse järgi ise ümber kujundada. Pidevalt on Kolahoovis kohal Mängujuht, kes vaatab, et mängud sujuvalt kulgeks ja sekkub, kui midagi hakkab ühiselu raamidest väljuma. Püsivamate ehitiste loomine käib koostöös lastega ja nende soove ja fantaasiaid arvestades. Kolahoov peab olema tavalisest linnaruumist eraldatud. Sinna sisenemine on omal vastutusel. Ilma mängujuhi kohalolekuta ei tohi lapsed kolahoovis tegutseda. Kolahoovi ei sobi puhas riietus, sest mänguline tegevus määrib selle kohe kindlasti ära. Pane selga koledamad riided ja võid kaasa võtta oma mänguasju. Kolahoov ootab sind.