Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab sel reedel Viljandi Pärimusmuusika Aidas neljanda Vabariigi Pillimehe konkursi. Kahe aasta tagant toimuv märgiline sündmus toob kokku soolopillimängijad ja lauljad, austades traditsioonilist pillimänguoskust ning pakkudes publikule vahetut kaasaelamist.
 

Sõbralikku mõõduvõttu astuvad tänavu 21 pillimängijat ja lauljat, nende hulgas 12 meest ja 9 naist. Laval kuuleb seitset lõõtspilli-, viit kandle-, kolme karmoška-, kaht hiiu kandle, üht 5-keelse vioola, üht mandoliini-, üht viiuli- ja üht rahvapäraste puhkpillide mängijat. Võistlejate hulgas on ka juba kolmandat ja neljandat korda osalejaid.

Eelvoorud algavad kell 11 ja on publikule tasuta. Soovijad saavad eelvoore jälgida ka otseülekandena Viljandi Pärimusmuusika Aida Facebooki kanalist. Kell 19 algab finaalkontsert, millele saab kaasa elada ja telefonihääletusel oma lemmikule hääle anda nii kohapeal kui ka ERR-i kultuuriportaali otseülekande vahendusel.
 
Konkursi eesmärk on edendada eesti pärimusmuusikat ja pillimänguoskust, pakkudes nii osalejatele kui ka publikule inspiratsiooni ja liigutavat muusikalist kogemust. Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa sõnul on sündmus rohkem kui lihtsalt võistlus, sest tullakse ka uusi sõpru leidma ja vanade tuttavatega kohtuma: „See on Eesti Pärimusmuusika Keskuse jaoks üks aasta kõige olulisemaid sündmusi, sest aitab tähtsustada pärimusmuusikas nii olulist soolopillimängu ja isikliku karisma olemasolu.“

Vabariigi Pillimehe tiitel ei piirdu ainult au ja kuulsusega. Võitja pälvib Vabariigi Pillimehe hõbemärgi, mille annab üle Eesti Vabariigi president Alar Karis, 2000 euro suuruse Eesti Kultuurkapitali preemia, esinemise XXXII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil ning kontserttuuri koos eelmise laureaadiga 2026. aasta sügisel.
 
Vabariigi Pillimehe kontsert-võistlust hindab oma ala professionaalidest koosnev žürii, kelle valitud finalistid esinevad finaalis. Žüriisse kuuluvad sel aastal Celia Roose, Krista Sildoja ja kolm senist Vabariigi Pillimeest. Varasemateks laureaatideks on olnud Juhan Uppin (2018), Martin Arak (2020) ja Kert Krüsban (2022). Võitja selgitatakse žürii häälte ja publiku telefonihääletusega, millest on kõik oodatud osa võtma.
 
Konkursi ajalugu ulatub 2018. aastasse ning see on inspireeritud Rootsi Riksspelmani traditsioonidest. Korraldajateks on Eesti Pärimusmuusika Keskus koostöös Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Heino Elleri Muusikakooli ja Tallinna Muusika- ja Balletikooliga. Sündmuse korraldamist toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta