Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Muudatustega vähendatakse halduskoormust, tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme säilimine.

“Tugev keskkonnakaitselubade süsteem on hädavajalik, et saaksime veenduda, kas plaanitavad tegevused mahuvad looduse piiridesse. Samas peab süsteem olema efektiivne ja läbipaistev, loa taotlemise protsess proportsionaalne võimaliku mõjuga keskkonnale. Pakutavad muudatused aitavad seda saavutada,” sõnas kliimaminister Yoko Alender.  

Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks pakutakse muutusi kokku kaheksas seaduses. Muudatustega tõstetakse nii keskkonnaluba nõudvate tegevuste künniskoguseid, kui ka loobutakse mõnel juhul registreeringu kohustusest. Lisaks vähendatakse kohustuste täitmise sagedust, tehakse selgemaks järelevalveprotsesse ning määratakse selgemalt osapoolte kohustused. 

Keskkonnaloa menetluses pakutakse ka muudatus avaliku arutelu korraldamise osas.

“Avalik arutelu keskkonna üle on väga oodatud, aga alati pole keskkonnaloa menetlusosalistel või avalikkusel selle vastu huvi. Uue süsteemi järgi on valikuvabadust rohkem ja teinekord saab küsimused lahendatud ka ainult kirjavahetuses,” sõnas kliimaminister. 

Rannikumajanduse soodustamiseks tõstetakse meres vetika- ja karbikasvatuse keskkonnaloa künnist. “Meie meri on meie võimalus ja peame andma võimaluse uutele puhastele ettevõtetele siin väiksema halduskoormusega toimetada,” julgustas kliimaminister.  

"Toitlustus- ja haridusasutusi huvitab ilmselt kõige enam jäätmeseaduse muudatus, kus leevendame jäätmekäitleja registreeringutega seotud koormust. Selleks loome juriidilistele isikutele võimaluse enda tegevuses tekkinud biojäätmeid ise väikeses koguses ilma registreeringuta kompostida," sõnas taristuminister Vladimir Svet. 

Jäätmete valdkonnas väheneb halduskoormust ka selle arvelt, et jäätmevedajad, kes tegelevad KOVi korraldatud jäätmeveoga ei pea enam omama kahte eraldi registreeringut. 

Eelnõu ootab kõigi huviliste tagasisidet eelnõude infosüsteemis 17. detsembrini. Seejärel viib kliimaministeerium mõne kuuga saabunud muudatuste põhjal sisse täpsustusi ja vajadusel kohtub osapooltega. Valitsusele esitletakse eelnõu 2025. aasta I kvartalis.  

Keskkonnalubade väljaandmise kiirendamisesse panustab ka keskkonnamõju hindamise digipööre, mis praegu kliimaministeeriumis käimas. See tähendab, et teatud juhtudel lubade väljastamise eelduseks olevad keskkonnamõju hindamised muutuvad kiiremaks ja kvaliteetsemaks tänu menetlus- ja sisunõuete ülevaatamisele, andmete paremale kasutatavusele ning osade protsesside automatiseerimisele. Muutust planeeritakse kasutajakeskselt ja lahendused töötatakse välja keskkonnamõju hindamise osapooli kaasates.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta