Swedbanki kodukindlustuse andmed näitavad, et sel aastal juhtus Eesti kodudes päevas keskmiselt 43 õnnetust, mis tekitasid kahju inimeste kodule ja varale. Nende juhtumite eest maksis kindlustus 11 kuu jooksul välja 14,6 miljoni eurot.

„Kahjuavalduste arv on aastataguse ajaga võrreldes tõusnud – üle 14 500 leibkonna on kogenud selle aasta 11 kuu jooksul ettenägematut rahalist kahju seoses oma kodu või koduse varaga,“ ütleb  kodukindlustuse valdkonnajuht Liina Laks. „Kuna mõned  suuremad juhtumid on veel käsitlemisel ning detsember veel kestab, prognoosime sel aastal toimunud kahjujuhtumite väljamakstavate hüvitiste summaks üle 22,5 miljoni euro.“

 

Suurimat kahju tekitab tuli

 

Suurimaid kahjusid põhjustasid tulekahjud.

„Tuleõnnetuste kahjuavalduste arv on viimasel neljal aastal jäänud 130-200 vahele  aastas. Kahjusummad on võrreldes teiste juhtumitega suurimad, sest vara ei kahjusta ainuüksi tuli. Enamasti tekitab kustutusvesi veel täiendavat kahju. Lisaks hoonele või korterile hävivad enamasti tule, suitsu ja vee tõttu ka mööbel ja isiklikud esemed,“ tõdeb Liina Laks.

Tänavune suurim kahjusumma, mille põhjustas tuli, ulatub üle 370 000 euro. Juhtumi käigus hävitas tuli eramaja ning selles oleva vara. Ka kahjusumma suuruselt teises kahjujuhtumis tekitasid tule- ja veekahjustused eramajas kahjusid rohkem kui 338 000 euro ulatuses – suurem osa majast ja kodusest varast hävines. Selliste kindlustusjuhtumite korral taastab Swedbanki kindlustus kodu õnnetuse-eelsele tasemele ning hüvitab ka samaväärse asenduspinna üürikulud kuni 12 kuuks.

 „Õnnetuste korral joonistub paraku välja üks kurb tõsisasi – inimesed on oma koduse vara kindlustanud tihtipeale kordades väiksema summa peale, kui on vaja selleks, et soetada kõik hävinud esemed,“ tõdeb Liina Laks. „Seega on ääretult tähtis vaadata üle, kas lepingus olevad kindlustussummad on ikka piisavad, et katta kulud ka siis, kui peaks juhtuma tõsisem õnnetus.“

Ka ettearvamatud loodusjõud tekitavad inimeste kodule ja varale üha sagedamini ja suuremat kahju. Näiteks selle aasta rahetormi suurimad kahjuhüvitised jäid Swedbanki kindlustuses vahemikku 2800–8000 eurot, üleujutuste kahjud aga 5300­–39 000 euro vahele

 

Sagedasim kahjude põhjus – torustiku leke

 

Kõige tihedamini põhjustab hoonetes kahjusid lekkiv torustik. Need moodustavad 45% kõikidest ehitistega seotud kindlustusjuhtumitest. Selle aasta suurim kahjusumma, mille põhjustas torustik, oli ligi 58 800 eurot.

Torustiku lekete ja veetorude lõhkemiste sagedus toob välja vastutuskindlustuse olulisuse, mida Liina Laksi sõnul kiputakse kodu kindlustades tihtipeale alahindama. Ligi kolmveerand vastutuskindlustuse juhtumitest olid sel aastal seotud torustiku leketega.

„Vastutuskindlustus tuleb appi juhul, kui tekib kahju teistele, näiteks olukorras, kus lõhkenud veetoru uputab üle alumise korruse naabri kodu ja vara,“ sõnab Laks. „Iseäranis vajalik on vastutuskindlustuse kaitse korter-, paarismajas ja ridaelamus ning eramajas, mille lähedal on naabrite kodu.“

Suurim vastutuskindlustuse kahjusumma oli 30 000 eurot ning selle põhjustas WC-s lõhkenud survevoolik, mille tõttu said kahjustusi kolm allpool olevat korterit.

„Paraku näeme sageli, et maksame välja maksimaalse lepingusse valitud hüvitislimiidi, kuid kahjunõuded kahju kannatajatelt on palju suuremad ning sel juhul on vaja kahju tekitajal leida ülejäänud summa oma taskust,“ sõnas Liina Laks.

 

Korterelamu vajab eraldi kaitset

 

Korterelamutes registreeris  kindlustus sel aastal 333 kahjujuhtumit ning hüvitas korteriühistutele kahjusid enam kui 465 000 euro ulatuses. Ligi pooled juhtumitest põhjustasid torustike lekked. Suurima kahju tekitas korteriühistule kuulunud soojaveetoru lõhkemine, mille eest maksis kindlustus hüvitist üle 21 000 euro.

„Et sarnaste juhtumite vastu olla kaitstud, on vajalik korterelamu kindlustus, mis kaitseb hoone kaasomandis olevaid sise- ja välisseinu, tehnosüsteeme, katust, välisaknaid ja -uksi ning korterelamu elanike ühiskasutuses olevaid ruume. Kodu- ja korterelamu kindlustus täiendavad teineteist ning kaitsevad kodu terviklikult,“ ütleb Liina Laks.

Sarnased artiklid