Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2024. aasta keskkonnateoks Martti Helde metsadebatti lahkava filmi “Vara küps”. Keskkonnakirve said Keskkonnaameti metsaosakond ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiete eest metsades, mis pidid minema kaitse alla Rail Balticu keskkonnamõju leevendamiseks.
 

Film “Vara küps”

Keskkonnateo tiitli pälvinud Martti Helde dokumentaalfilm “Vara küps” tõi esmakordselt kaamera ette pea kõik ühiskondliku metsadebati osapooled: loodusteadlased ja -kaitsjad, metsatööstuse ning RMK. Film näitas reljeefselt, milline on Eesti metsade ja metsapoliitika hetkeseis ning millisel kursil me liigume. Suurele ekraanile toodi nii kaitsealade lagedaks raiumine kui ka see, kui oluline on tulevaste põlvede heaolu nimel metsi mõistlikult majandada. “Vara küps” otsis lahendusi, mis keerulisest tupikseisust välja aitaks. Lisaks panustas filmimeeskond aktiivselt sellesse, et olulised sõnumid jõuaks võimalikult paljude inimesteni - nõnda levitati filmi näiteks koolides, samuti tehti filmile järelsari Levilas.

“”Vara küps” on film, mis võiks olla ühiskonnaõpetuse õppekava osa. Autoritel on õnnestunud ilmekalt näidata, kuidas käib avalik debatt avaliku väärtuse ja erakasu vahel ja kui suur on kahju, kui riik jätab looduse kaitseta. Vaatamata süngele teemale, mille filmi autorid kinolinale tõid, pakuvad nad ka lootuskiirt meil veel säilinud metsalooduse kaitseks,”  rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja metsaprogrammi eestvedaja Silvia Lotman.

Rail Balticu hüvitusalade raied

Keskkonnakirve ehk lõppenud aasta kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli said Keskkonnaameti metsaosakond ja RMK raiete eest Rail Balticu metsise hüvitusaladel, millega kahjustati juba niigi hapras olukorras olevat looduskeskkonda. Rail Baltic on üks Eesti läbi aegade suurimaid taristuprojekte. Läbi Eesti kulgev raudtee trassikoridor kahjustab paljusid väärtuslikke elupaiku ning lõikab üksteisest ära mitmete liikide populatsioonid. 

Hävinevate metsise elupaikade kompenseerimiseks lepiti riigi tasemel 2023. aasta lõpus kokku hüvitusalad, mille eesmärk on raudtee rajamise keskkonnakahju leevendada. Need alad pidid otsuse järgi minema kaitse alla. Kuigi Keskkonnaamet ja RMK osalesid hüvitusalade valikuprotsessis ka ise, taotles RMK 2024. aasta jaanuaris ehk vahetult peale kokkuleppe tegemist Rail Balticu kahjude hüvitamiseks planeeritavatele kaitsealadele ja nende puhvritele hulgaliselt raielubasid,mille Keskkonnaamet väljastas. Raietegevus avastati juhuslikult looduskaitsjate poolt.

“Need metsad olid välja valitud selleks, et vaatamata ehituse suurele negatiivsele mõjule metsise asurkond meie metsades säiliks. Esitatud raielubade (metsateatiste) hulk ning raiete tegemise kiirus osutab RMK töötajate teadlikule otsusele võimalikult palju metsa ära raiuda enne, kui alad ametlikult kaitse alla lähevad. Me ei saa silma kinni pigistada selle ees, et aasta suurima kahju loodusele on tekitanud ametkondade vaheline vassimine ja info kinni jäämine. Siiani pole ka kedagi selle korvamatu looduskahju tekitamise eest vastutusele võetud,” selgitas Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Lisaks tõi EKO tunnustust väärivate keskkonnategudena välja Saare- ja Muhumaa vaheliselt väinatammilt elektriliini maha võtmise ja Keskkonnaameti keeldumise Linnamäe paisul paisutusloa pikendamisest. Keskkonnakirve kandidaatide hulgas olid kliimaministri otsus riigimetsas raiemahtu mitte vähendada ja Keskkonnaameti otsus lubada ilma kaasaegsete toitumisuuringuteta kormoranimunade õlitamist.

EKO valis keskkonnateo ja -kirve saajat kahekümne teist korda. EKO soovib erinevaid tegevusi tunnustades või taunides tuua avalikkuses esile keskkonnaalgatusi, millest eeskuju võtta ja probleeme, mida tulevikus paremini lahendada. Eelmiste aastate keskkonnateo ja -kirve laureaate saab näha siit.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus, Päästame Eesti Metsad, Läänerannik, Nõmme Tee Selts.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta