Kooskõlastusringe läbiv jäätmereformi eelnõu toob valdkonnas tegutsevate ettevõtete sõnul endaga kaasa ohtralt segadust, konkurentsi vähenemise ning bürokraatia suurenemise. Ettevõtjad  prognoosivad reformist tulenevat toidukaupade hinnatõusu, näevad vastuolu põhiseadusega ning leiavad, et Kliimaministeerium on eelnõuga ebaõnnestunud sarnaselt kokku kokku meretuuleenergia toetusplaanidele.

Eesti Ringmajandusettevõte Liit saatis justiits- ja digiministrile pöördumise seoses jäätmeseaduses kavandatavate muudatustega, tuues välja seaduseelnõu sätted, mida peetakse põhiseaduse vastaseks või konkurentsiolukorda kahjustavaks.

“Täiesti lubamatu on olukord, kus Kliimaministeerium on kulutanud eelnõu tagasisidestamisele, aruteludele ja ettepanekutele juba peaaegu aasta, ei arvesta üldse ettevõtete tagasisidega. Jõuliselt surutakse läbi ideid, mis on sündinud ametnike peades, ei arvesta reaalset turuolukorda ning soodustavad sõbramehepoliitikat,“ sõnas Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. 

Eelnõu ringleb juba mitmendat tiiru ministeeriumite ja teiste riigiasutuste vahel, kust antakse üsna sarnast tagasisidet nagu ettevõtjate pooltki.

“Konkurentsiamet ei luba selgesõnaliselt omavalitsuste sisetehinguid, ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on paljud Kliimaministeeriumi mõttekäigud vaidlustanud. Paljud eelnõu punktid vähendavad konkurentsi või on seadusvastased, ometigi sünnib jaburaid ideid iga kooskõlastusringiga eelnõusse juurde!” võttis Rüütelmann eelnõu peamised puudused kokku.

Sundvõõrandamisest toidu hinnatõusuni 

Seadusmuudatusega planeerib Kliimaministeerium põhiseadusevastast sundvõõrandamist, kus tootjavastutusorganisatsiooni osanikuks ei tohi enam olla jäätmekäitlusega tegelev ettevõte.

”Eelnõus on vastuolu põhiseaduse § 32 lg 1 teise lausega, kuna nähakse ette tootjavastutusorganisatsiooni jäätmekäitlejast osaniku osaluse sundvõõrandamist ega tagata selle eest õiglast ja kohest hüvitist. Samuti rikutakse ebaproportsionaalselt tootjavastutusorganisatsiooni jäätmekäitlejast osaniku omandipõhiõigust. Need punktid seaduseelnõus on läbimõtlemata ja ebaloogilised – oleks justkui tehtud kahe konkreetse ettevõtte tegevusvabaduse piiramiseks. Oluline on tähele panna, et eelnõu väljatöötamise kavatsuses polnud sellist ideed üldse mainitud, vaid see lisati täiendavalt juurde,“ selgitas Rüütelmann. 

Pakendiorganisatsioonidega seonduva osas on eelnõusse lisatud reaalsuses teostamatuid nõudeid, nentis Rüütelmann.

„Nii nähakse eelnõuga tootjavastutusorganisatsioonidele ette küsida jäätmealaste teenuste ostmisel vähemalt kolme pakkumust. Kui Eestis ja lähiriikides leiab kolm tehast paber- või klaaspakendi ringlussevõtuks, aga joogikartongi või komposiitplasti puhul pole lihtsalt neid pakkumisi kelleltki küsida. Tegemist on karjuva näitega kabinetivaikuses sündinud ideest, kus reegleid loovad need, kel puuduvad teadmised jäätmekäitlusturu reaalsest olukorrast,“ selgitas Rüütelmann. 

Ringmajandusettevõtete Liit hoiatab ka toidu- ja tarbekaupade hindade tõusu eest, mida jäätmereform endaga kaasa toob.

“Eelnõuga nähakse ette jäätmevaldajale kohustus kanda pakendijäätmete kogumise kulust 25 senti kogumiskorra kohta, ülejäänu tuleb kinni maksta pakendiettevõtjal. Arvestades asjaolu, et näiteks jäätmeveok maksab 2 korda rohkem kui 3 aastat tagasi, hüppe on teinud tööjõukulud ning muud sisendid, siis tegelikku kulu ei tea keegi. Kui ministeerium loodab, et pakendite turule laskjad ehk näiteks toidutootjad selle kulu rõõmsalt enda kanda võtavad, siis seda ei ole reaalne. Hindu tuleb tõsta, mis tähendab, et Eesti tootjate konkurentsiolukord muutub veelgi keerulisemaks. Ja taas annab riik hinnatõusu rallile ise hoogu juurde,” nentis Margit Rüütelmann.

Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi südame teeb raskeks ka eelnõus sisalduv kohalike omavalitsuste sisetehingute temaatika.

„Kuskilt on ilmunud mõte, et saarelistele omavalitsustele võiks anda õiguse teha sisetehinguid, eelnõust ei selgu aga mitte ühtegi põhjust, miks selline erand peaks olema lubatud. Eelnõulubab sisulise põhjenduse ja kaalumiseta keelatud olnud omavalitsuste sisetehingud jäätmeveo tellimisel. Nii luuakse olukord, kus omavalitsus on teenuse tellija, selle täideviija ning kontrollija. Konkurentsi selline otsus loomulikult mingil viisil ei edenda, küll aga loob võimaluse kohalikele omavalitsustesse töökohti luua ning need ka endale sobivate inimestega täita,“ lisas Rüütelmann. 

Rüütelmanni sõnul viib kohalike omavalitsuste kesksus jäätmereformis veel ebastabiilsema investeerimiskeskkonnani:

„Kindlasti on sektori üheks probleemiks modernse ja suurema mahusuutlikkusega sorteerimistehase puudumine. Sellise eelnõu seaduseks saamisel panevad aga vähesedki järelejäänud ettevõtted kogu tegevuse pausile ja hakkavad jälgima, mida siis omavalitsused teha oskavad ja suudavad. Me oleme veendunud, et hinnaprognoosid elanikele ja lubadused ning kohustused omavalitsustele on ministeeriumi plaanides õhku täis ega realiseeru. Küsimus on, kas peame riigina sellise rumaluse ikka läbi tegema?“ kritiseeris Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. 

ERMELi seisukohad: 

• KOV keskne süsteem ei lahenda tänaseid probleeme, vaid tekitab neid juurde: tapab turu ja konkurentsi, on oht kompetentsi langusele, ringlussevõtt ei suurene. Täpselt selline kogemus Taanist. 
• KOV-ide pingutust mõõdetakse liigiti kogumisega, mitte ringlussevõtuga – reformi eesmärk peaks olema ikkagi jäätmete ringlussevõtt, mitte ainult jäätmete liigiti kogumine. 
• Eelnõu järgi ametnike hulk suureneb, luuakse tegevuste dubleerimine KOV-is – luuakse süsteemid, mis on ettevõtjail olemas, dubleeritakse, et saavutada „parem suhtlus kliendi ja käitleja vahel“? Vastuseid teavad ikkagi ainult käitlejad – sellisel juhul tekib lihtsalt veel üks vahelüli, kes infot vahendab. 
• Puudub selgus, kes hakkab KOV-ide ja nende liitude üle järelevalvet tegema. KOV saab juurde oluliselt õigusi, võimalusi luua munitsipaalettevõtteid – seda maksumaksja rahaga – aga kontroll puuduks. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta