Mondo taotlusvoorust kokku 104 400 eurot toetust saanud vabaühendused asuvad koostöös kohalike omavalitsuste, roheettevõtjate, põllupidajate ja laiema avalikkusega leidma nutikaid lahendusi, kuidas kliimamuutusega kohaneda ja selle mõju leevendada. Projektide fookuses on keskkonnateadlikkuse edendamine ning arutelu tasakaalus ja jätkusuutliku majanduse võimalikkuse üle.

“Kliimamuutuste vastane võitlus ei ole odav, kuid tegevusetus osutub lõppkokkuvõttes veelgi kulukamaks,” sõnas Mondo projektijuht Demy Landson. “Kliimaalased väljakutsed puudutavad kõiki, kuid iga kogukond saab neid lahendada omal moel. Just seetõttu on äärmiselt oluline kohaliku tasandi lahendusi toetada. Need kolm vabaühendust saavadki nüüd Mondo toel oma idee mulda panna, et jätkusuutlikud praktikad saaksid lõpuks kasu tuua kogu ühiskonnale.” 

Nelja aasta jooksul korraldab Mondo kokku kolm kliima- ja keskkonnaprojektidele suunatud rahastusvooru, mille kaudu toetab keskkonnaprojekte kokku 232 500 euroga. Taotlusvoorud on osa üle - euroopalisest projektist NOPLANETB, mille raames viiakse ellu teaduspõhiseid lahendusi veel kaheksas Euroopa Liidu riigis kogumahus 6,6 miljonit eurot. 

Esimesest Eesti voorust said toetust kolm organisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond (ELF), Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis ning Eesti Rohetehnoloogia Liit. 

SA Domus Dorpatensis koostab aasta lõpuks Eesti tasakaalus majanduse mudeli, mille jaoks kogutakse sisendit üle riigi toimuvates hea elu rahvakogudes. Need on esinduslikud mini - Eesti arutelud selle üle, mida on heaks eluks vaja ning kuidas need tingimused on tänases Eestis täidetud. 

Eesti Rohetehnoloogia Liit võtab fookusesse kohalikud omavalitsused, töötades koos nendega välja viisid, kuidas siduda kliimamuutuste ja energiatõhususe strateegiad omavalitsuste arengukavadesse, hinnata keskkonnamõju ning leida innovaatilisi lahendusi koostöös rohetehnoloogia ettevõtetega.

ELFi tegevused on suunatud eelkõige Kesk-Eesti põllupidajatele ja noorte keskkonnateadlikkuse suurendamisele, et toetada kliimasõbralikumat põllumajandust ning seda just nooremate inimeste hulgas. Täpsemalt keskendutakse tegevustega süsiniku sidumisele maakasutuses ja kliimavastupidavusele Põhja-Tartumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne - Virumaal.

“Kliimamuutustest põhjustatud väljakutsed on globaalsed ja on oluline mõista, et see, mis toimub mujal jõuab ka meieni. Aga samamoodi saame ka kohaliku tasandi lahendustes otsida vastuseid globaalselt tasandilt. Seega on hea meel näha, et projektid kaasavad oma tegevustesse eksperte ja häid praktikaid ka globaalse lõuna riikidest,” sõnas Landson. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta