Eesti Ringmajandusettevõtete Liit saatis Reformierakonnale pöördumise, milles avaldab lootust, et arutelude käigus valitsuskoalitsiooni tuleviku üle pannakse pidur peale ka jäätmereformile, mis toob ettevõtjate hinnangul kaasa bürokraatia kasvu ning varjatud jäätmemaksu kehtestamise.

“Meie sõnum Reformierakonnale on lihtne: jäätmereformile tuleb panna pidurit! Jäätmereformi puhul on tegemist eheda näitega kõigist nendest probleemidest, mida peaminister Kristen Michal kritiseeris, kus asjad muudetakse keerulisemaks, aeglasemaks ning bürokraatia suureneb,” ütles Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann, “sisuliselt toob jäätmereform endaga kaasa ka jäätmemaksu kehtestamise, mida aga ministeerium tunnistada ei taha, vaid räägib hoopis eriilmelistest tasudest. Jäätmereformi eesmärk peaks olema, et Eestis võetaks rohkem jäätmeid ringlusse, kuid meie saame tulemuseks rohkem bürokraatiat ning varjatud jäätmemaksu.” 

Rüütelmanni sõnul paneb jäätmereform kohalikes omavalitsustes bürokraatia vohama.

“Maksumaksja raha eest asutakse dubleerima süsteeme, mis on ettevõtjatel juba olemas ning lubatakse sisulise põhjenduse ja kaalumiseta keelatud olnud omavalitsuste sisetehingud jäätmeveo tellimisel. Nii luuakse olukord, kus omavalitsus on teenuse tellija, selle täideviija ning kontrollija. Konkurentsi selline otsus loomulikult mingil viisil ei edenda, küll aga loob võimaluse kohalikele omavalitsustesse töökohti luua ning need ka endale sobivate inimestega täita.“

„Kohalike omavalitsuste kesksus jäätmereformis viib veel ebastabiilsema investeerimiskeskkonnani. Sellise eelnõu seaduseks saamisel panevad vähesedki järelejäänud ettevõtted kogu tegevuse pausile ja hakkavad jälgima, mida siis omavalitsused teha oskavad ja suudavad. Me oleme veendunud, et hinnaprognoosid elanikele ja lubadused ning kohustused omavalitsustele on ministeeriumi plaanides õhku täis ega realiseeru,“ kritiseeris Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann, “oleme juba terve aasta kulutanud tagasisidestamisele, aruteludele ja ettepanekutele, kuid ettevõtete tagasisidega ei arvestata üldse. Jõuliselt surutakse läbi ideid, mis on sündinud ametnike peades, ei arvesta reaalset turuolukorda ning soodustavad sõbramehepoliitikat.”

ERMELi seisukohad: 

• KOV keskne süsteem ei lahenda tänaseid probleeme, vaid tekitab neid juurde: tapab turu ja konkurentsi, on oht kompetentsi langusele, ringlussevõtt ei suurene. Täpselt selline kogemus Taanist. 
• KOV-ide pingutust mõõdetakse liigiti kogumisega, mitte ringlussevõtuga – reformi eesmärk peaks olema ikkagi jäätmete ringlussevõtt, mitte ainult jäätmete liigiti kogumine. 
• Eelnõu järgi ametnike hulk suureneb, luuakse tegevuste dubleerimine KOV-is – luuakse süsteemid, mis on ettevõtjail olemas, dubleeritakse, et saavutada „parem suhtlus kliendi ja käitleja vahel“? Vastuseid teavad ikkagi ainult käitlejad – sellisel juhul tekib lihtsalt veel üks vahelüli, kes infot vahendab. 
• Puudub selgus, kes hakkab KOV-ide ja nende liitude üle järelevalvet tegema. KOV saab juurde oluliselt õigusi, võimalusi luua munitsipaalettevõtteid – seda maksumaksja rahaga – aga kontroll puuduks. 

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta