Keskkonnaühendus rõhutab vajadust pidada lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pesitsusrahu kõikides metsades, et lasta lindudel häirimatult haududa ja pojad üles kasvatada

Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu. Eesti metsad on oma peamiseks pesitsuspaigaks valinud ligikaudu 80–100 linnuliiki. Kahjuks pole endiselt looduskaitseseadusesse sisse kirjutatud muudatust, mis keelaks ühemõtteliselt raietegevuse lindude pesitsusajal.


Kohustusliku pesitsusrahu kehtestamist on Eestis nõutud alates 1999. aastast

 

Kõikidel kaitsealadel tuleb pidada pesitsusrahu perioodil 15. märtsist, st juba üleeilsest, kuni 31. augustini. Kompromissiks majandusmetsades, mis säästaks suurt osa pesitsevaid liike, on pakutud raiekeeldu 1. aprillist kuni 31. juulini. 

Eestis aga on praegu pesitsusrahu pidamine endiselt suures osas metsades vabatahtlik. Keskkonnaamet on kehtestanud vaid kõige linnurikkamates metsades piirangud lindude pesitsemise ajal raiumisele. Selgesõnaline pesitsusrahu pidamise nõue looks õigusselgust, vähendaks halduskoormust ning hoiaks loodust ja linde. 

Ökoloog Asko Lõhmuse tsitaati tasub taaskord meenutada: “Arusaam, et metsas pesitsevad linnud ainult juhul, kui inimene on pesa üles leidnud, on aasta veidramaid seisukohti.”

Tuletame ühtlasi meelde, et pesitsusrahu kehtestamist ja liikide üleüldist paremat kaitset on selge sõnaga lubanud ka näiteks üks praegustest valitsuserakondadest.

Eesti200 valijad andsid erakonnale mh mandaadi järgmiste lubaduste elluviimiseks: “Kehtestame alates 2024. aastast kohustusliku raierahu kevadiseks pesitsusperioodiks kõigis Eesti metsades. Hoiame liikide arvukust ja esinduslikkust – eesmärgiks on tagada head tingimused Eestis elavatele liikidele. Elurikkuse hoidmine peab tagama siin esindatud liikide säilimise. Kiirendame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmist.”

Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt osaliselt peetav pesitsusrahu 15.04.-30.06. riigimetsas on parem kui mitte midagi, aga see katab lindude pesitsusaega ainult osaliselt (juulis on veel väga palju pesitsejaid) ning kahjuks teevad nad ka sel ajal metsas mitmed linde häirivaid tegevusi ning isegi raieid erinevatel ettekäänetel.

Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Liina Steinberg: “Möödunud suvel sõitsime juuni alguses Taani teleajakirjanikega Eestis ringi, et aidata neil teha keskkonnasaadet ja väga piinlik oli sattuda RMK poolt tellitud metsaraiele lindude pesitsuse kõrgajal. Esitasime teabenõude, et teada saada, kellele see puit müüakse ning selgus, et suurem osa sellest läheb pelletiteks, mille üks peamisi sihtturge on just nimelt Taani. Eks selle sektori ettevõtete seast tuleb otsida ka neid, kes on pesitsusrahu tulihingelised vastased. Jahmatav on see, et olles nii puidutööstuses kui ka ühiskonnas väike vähemus, on neil siiski õnnestunud pesitsusrahu kehtestamist kõigis metsades takistada.”

Pesitsusrahu on läbi aastate nõutud eri viisidel, mõne aasta tagune rahvaalgatus “Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!”, millele kirjutas alla 5507 inimest ja liitus 46 vabaühendust, lükati laualt maha. Turu-uuringute AS uuring on näidanud, et kevad - suvise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% Eesti elanikest. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Miks ei jõua pesitsusrahu kõikidesse Eesti metsadesse? Rohkem infot on pesitsusrahu kodulehel pesitsusrahu.org.
 

Linnud pesitsevad meie metsades ka sel aastal

Sarnased artiklid