Saame kasetriibikuga tuttavaks!

Eestis elutseb kasetriibik (Sicista betulina Pall.) kogu mandril. Euroopa Liidus on kasetriibik rangelt kaitstav liik. Loomake erineb teistest meie närilistest kehast viiendiku võrra pikema saba poolest. Kasetriibiku tunnuseks on ka must triip seljal.

Liigi tunnusena ei ole ta ülahuul lõhestunud nagu see on kõigil teistel Eestis esinevatel närilistel. Teistest meie närilistest, välja arvatud juttselg-hiir, eristab kasetriibikut ka must triip seljal. Juttselg-hiirega võrreldes on aga ta kehapikkus lühike (alla 10cm) ja saba väga pikk. Lisaks on ta kõhualune kollaka tooniga, juttselg-hiirel seevastu hall.

Välimuselt meenutab kasetriibik väikest, väga pika sabaga hiirt. Tema keha on kaetud pehme karvaga, kuid käppadel karvkate peaaegu puudub. Ka kõrvalestadel ja sabal kasvavad vaid lühikesed karvad. Läbi hõredate karvade on sabal selgesti näha soomuseid. Karvkate on seljapoolel hallikaspruun. Silmadest sabajuureni kulgeb üle selja must triip. Külgedel ja kõhupoolel on karv kollakashall, kuid kõhualuse värvus on heledam. Suhteliselt pikad kõrvalestad hoiduvad pea lähedale, mitte püsti nagu näiteks kaelushiirel.

Kasetriibikul on pikad varbad. Eeskäppadel on neid neli ja tagakäppadel viis. Eeskäpa esimene varvas (pöial) on alaarenenud. Sellest on alles vaid päkasuurune köbruke, mis kannab küünise asemel küünt. Selline pöidla redutseerumine esineb ka paljudel teistel närilistel. Tagakäpal on viies (välimine) varvas vastandatav. Emasloomal on 8 nisa.

Kasetriibikud eelistavad elupaiku, kus rohi on kõrge ja tihe ning leidub vanu kände ja pehkinud puutüvesid. Triibikuid võib leida metsa-, niidu- ja põlluservas, samuti võsastuvatel raiesmikkudel, kuid nad asustavad ka tiheda rohukattega leht- ja segametsi. Kasetriibik otsib toitu maapinnal tiheda rohurinde varjus liikudes või osavalt mööda rohttaimede varsi ja puude-põõsaste oksi ronides. Ronimisel kasutab triibik tasakaalu hoidmiseks nii oma pikki varbaid kui ka saba.

Pesakonnas on tavaliselt 2 kuni 6 poega, kes sünnivad paljastena, suletud silma- ja kõrvaavadega.

Plaanis viis aastat uurimist

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas ainsa Eesti looduses elava hüpiklase kasetriibiku kaitse tegevuskava. Järgmise viie aasta jooksul ongi plaanis eelkõige teha uuringuid, et saaks selgeks, kuidas kasetriibikut kõige paremini kaitsta. Esmatähtis on saada infot selle kohta, kus ja millistes kohtades kasetriibik elutseb.

Kasetriibiku kaitse tegevuskavas antakse ülevaade ka looma süstemaatilisest kuuluvusest, tunnustest, bioloogiast, levikust ja arvukusest ning viimasel viiel aastal läbi viidud uuringutest ja inventuuridest. Pakutakse välja kasetriibiku populatsiooni mõjutada võivad ohutegurid, seatakse kaitse-eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.

Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

---

Allikas: Kasetriibiku tegevuskava