Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas täna kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsiini külvamist alustati Lõuna- ning Kagu-Eestist, seejärel teostati vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suunduti pikki Eesti-Läti piiri alates idast lääneni kuni  Pärnu laheni.

Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 10 päeva.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel.

Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase viie aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Eelmisel kevadel kuulutas Veterinaar- ja Toiduamet Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks.

Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt väga levinud.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2014. aasta septembris.

Kontrolli oma teadmisi: üheksa küsimust marutaudi kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta