Kuidas seda uurida? Kõige lihtsam oleks statistilistest kogumikest järgi vaadata, kui palju ühel või teisel aastal Maarjamaal kartulit nopiti ja siis võrrelda neid andmeid näiteks kliima kõikumistega. See oleks aga eksitav tee, sest ilmast või väetamisest enam on meie maa tegelikku kartulisaaki mõjutanud majanduslikud ja poliitilised tõmbetuuled.

Seetõttu on Eesti Maaviljeluse Instituudis (EMVI) välja töötatud kartulisaagikuse matemaatiline mudel POMOD, mis arvutab uuritava kartulisordi füsioloogiliste parameetrite ja meteoroloogiliste andmete alusel võimaliku saagi. Mudel põhineb Heino Toominga (1930-2004) rajatud ja Jüri Kadaja täiendatud nn taimkatte maksimaalse produktiivsuse teoorial, mille järgi püüavad taimed keskkonnatingimusi võimalikult täielikult ära kasutada ja anda võimalikult palju toodangut.

Triin Saue doktoritöös "Simulated potato crop yield as an indicator of climate variability in Estonia" (Modelleeritud kartulisaak kui kliima varieeruvuse näitaja Eestis), mis valmis Tartu Ülikooli klimatoloogiaprofessori Jaak Jaaguse ja EMVI vanemteaduri Jüri Kadaja juhendamisel, kasutataksegi mudeli POMOD väljundeid ja analüüsitakse, millised keskkonnategurid mõjutavad kartuli saagikust Eesti eri paigus. Mudelis kasutati varase kartulisordi „Maret“ ja hilise „Anti“ parameetreid ning Tallinna, Tartu ja Kuressaare meteoroloogilisi näitajaid.

Mudeleksperimentidest tuli selgelt välja, et nende kahe sordi saagikust mõjutab kõige rohkem suvine ilm. Teised keskkonnatingimused ja agrotehnilised võtted (väetamine, künnisügavus) võivad ilmastiku mõjusid vaid veidi leevendada.

Peamine meteoroloogiline tegur, mis Eestimaal kartulisaagi suuruse määrab, on sademed. Seejuures tuleb välja selge vahe Ida- ja Lääne-Eesti vahel. Kuressaares on kartulisaak kehvem kuiva suvega. Tartus on aga vastupidi – saak ikaldub liiga vihmastel suvedel.

Mudeleksperimentide käigus uuriti ka võimalikku kliimamuutuste mõju. Selleks kasutati ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma (IPCC) välja töötatud kliimamuutuste stsenaariume.

Selgus, et varase sordi jaoks on oodata kasvutingimuste halvenemist nii Tartu, Kuressaare kui ka Tallinna andmete alusel arvutatud saagikuses. Õhutemperatuuri tõustes kiireneb taimede areng, maksimaalne lehepind väheneb, kartuli kasvuperiood lüheneb ja taim ei jõua mugulaid suureks kasvatada.

Hilise sordi saagid võivad lähikümnenditel veidi suureneda, seda peamiselt kasvuperioodi pikenemise tõttu. 21. sajandi lõpuks ennustavad siiski kõik stsenaariumid saakide vähenemist Kuressaares ja Tartus. Põhiliselt on saagikadu siingi seotud temperatuuri tõusuga – ka hilise sordi jaoks läheb ilm liiga palavaks. Tallinna lähiümbrus tundub olevat kõige soodsamas seisus: hilise sordi saakide vähenemist põhjustaks ainult kõige tugevamat soojenemist lubav stsenaarium.

Triin Saue doktoritöö koos eestikeelse kokkuvõttega leiab: dspace.utlib.ee