Mall Orru on uurinud soid ja seal moodustunud turvast ligi kolmkümmend aastat. Saadud teave leiab kajastamist tema doktoritöös.

Sood ja turbaalad on Eesti maastiku tähtis element kattes üle miljoni hektari (22,3 %) Eesti pindalast. Eesti on üks sooderikkamaid piirkondi Põhja-Euroopas. Rohkem on soid ainult Soomes, kus nad katavad 30 % territooriumist.

Eestis on ligi 10 000 sood. Enamik neist (8238) on väikesepindalalised ja õhukese turbakihiga. Suurema ja paksema turbakihiga soid on 1598. Eesti soodest on kaitse all 25% (25 0000 ha), millest põhiosa on rabad.

Turvas on üheks tähtsamaks maavaraks Eestis ja leiab kasutamist kütte-, aiandus- ja allapanuturbana. Mall Orru andmetel on turbavaru 2,37 miljardit tonni.

Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada turba (madal-, siirdesoo- ja rabaturvas) omadused (liik, lagunemisaste, mineraalainete sisaldus, elementide sisaldus jt) ning kujunemistingimused sõltuvalt soo toitumistingimustest ning asukohast maastikus.

Selgus, et kõige liigirikkamad turbad on Põhja-Eesti platool, kus toitumine toimub mineraalaineterikkama põhjavee arvel. Huvitavad piirkonnad on veelahkmealad, kus valdavaks toitumine sademetest, seega üle 80% turbalasundist moodustab rabaturvas. Liigestatud reljeefiga kõrgustikel (Otepää, Karula, Haanja) on väga palju väikesi soid.

Turba kasutamisel on tähtis teada selles leiduvate kahjulike elementide sisaldust, sest turba põletamisel lenduvad need atmosfääri. Köögiviljade kasvatamisel elementiderikkal turbal võivad need jõuda läbi toiduahela inimorganismi.

Doktoritöös selgus, et kõige puhtam on sademetoitelise rabalasundi keskmine kiht, kus puudub atmosfääri saastatus ja elementide sissekanne põhjaveega. Elementiderikkaimad on allikatoitelised nõlvasood.

Lisaks sellele saab turvast rakendada otseselt inimese tervise hüvanguks. Mall Orru viis esmakordselt Eestis läbi turbauuringud koos järgnevate kliiniliste katsetega, mis võimaldavad seda kasutada taastusravikeskustes, kosmeetikakabinettides, juuste hooldusel, kodusel ravil, saunaturbana (põhiliselt reumaatiliste haiguste ravil). Kliinilised katsed andsid positiivseid tulemusi, sest patsientidel paranes labakäte ja väikeste liigeste liikuvus.

Mall Orru leidis uuringute tulemusel väga kõrge humiinainete sisaldusega (60%) turba. Näiteks Soomes on sama näitaja 29%. Humiinained on keerulise ehitusega mitmefunktsionaalsed orgaanilised ained, millel on oluline roll inimorganismi tervendamisel.

Mall Orru kogus pikaajalise uurimistöö käigus üle 33 000 turba liigilise koostise määrangu Preboreaalist tänapäevani, mis sisaldab hinnalist teavet pärastjääaegse kliima ja inimese mõjust loodusele viimastel aastasadadel.

Mall Orru uurimistööde tulemused on olnud aluseks turbamaardlate registri kui ka paljude teiste arengukavade koostamisel. Ta on koostanud ja publitseerinud peale teadusartiklite ka mitmed erialased raamatud: 1992 monograafia “Eesti turbavarud”; 1993 kaardi “Eesti sood (1:400000) koostajaid; 1995 teatmik “Eesti turbasood; 1996 kogumiku “Global Peat Resources” üks autoreid; 1998 raamatu “Eesti soode geoökoloogia” üks autoreid; 2003 raamat “Kahjulikud elemendid Eesti turbas”.